Veidi teistmoodi Arvamusfestival

Eelmisel nädalal oli taaskord Arvamusfestival ning sel korral sai seal katsetatud veidi teistmoodi asju. Üritus ise teada tuntud – olen seal aastaid käinud ja paar korda ka mõnes paneelis sõna võtnud. Aga sel korral kõigepealt sai RaRa-le lubatud, et teen noorte alas nüüd oma lauamängu “Häkkeri lahing” abil töötuba teha. Eks ma olen seda mängu väga eri viisidel õppevahendina kasutanud, kuid seni siiski klassiruumis ja selline vabas vormis töötuba üritusel, kus kõik kogu aeg kulgevad tundus veidi kahtlane, aga samas miks mitte proovida.

Mingi aeg hiljem tekkis kuidagi teema, et peaks Telia Digitarkuse alal ka miskit tegema ning taaskord tuli jutt, et äkki prooviks midagi erinevat. Mul on vist mingi peaviga, aga kui pakutakse võimalust teha asja, mille puhul pole ettekujutust, et kuidas ja mida teha, siis on kohe suur kiusatus “Jaaa!” hüüda 😀

Nüüd kus mõlemad töötoad tehtud, siis üldiselt olen rahul asjadega, kuid samas on siiski mõned asjad, mida oleks saanud paremini teha. Lisaks lubasin teise töötoa rahvale, et panen materjalid siia blogisse, et kui tahavad ise midagi sarnast teha õpilastele või kolleegidele.

Häkkerite lahing – töötuba noortele (hinne 4)

Töötuba oli siis plaanitud reede kella 14 paiku ning see tegelikult ei ole veel kõige parem aeg – rahvas alles koguneb. Samuti Noorte ala oli veidi eemal muudest arutelualadest ja seega kogemata mööda jalutajaid väga palju ei olnud. Kui töötoa alguseni oli paar minutit ja ühtegi osalejat ei olnud laua taga, siis tekkis küll korra väike mure. Õnneks kõrval meil ÜTI noorte poolt loodud TikTok maja oli ja nägin seal kahte tüdrukut. Lasin neil maja ära uudistada ja siis kutsusin lauda. Neiud oli 10-aastased ja seega saime kiiresti jutule.

Umbes 5 minutit peale algust hakkas inimesi juurde tulema ja püüdsin siis vestlust tekitada + andsin tegelaskaarte värvimiseks. Veerand tundi peale ametlikku algust oli rahvast siis piisavalt, et saime ka viktoriiniga alustada. Ma kodus olin viktoriini jaoks juba sobivad kaardid välja sorteerinud (viktoriiniks soovitan kasutada neid küsimusi, kus üks õige vastus). Leppisime kokku, et õiget vastust näidatakse sõrmedega (A – üks sõrm, B – kaks sõrme ja C – kolm sõrme). Need kes õige vastuse näitasid said siis žetooni punktiarvestuseks.

Asi toimis üsna hästi – eriti arvestades, et osalejate vanus tundus olevat 6-12 aastani, mis on tegelikult väga erineva tasemega seltskond. Lõpuks oli seal laua ääres 10 noort. Plaan oli alguses tund aega töötuba teha, kuid mingi hetk nägin, et osad noored juba väga ringi vaatavad ja lõpetasime siis 45 ära. Suurimad punktikogujad said kingituseks mängu ja need tublid vanemad, kes seal koos lastega olid, said raamatu.

Ütleme nii, et asi on tehtav, kuid see ei ole võibolla Arvamusfestivali jaoks parim variant. Kuna taustal palju liikumist ja noortel tähelepanu hajunud, siis sobiks töötoaks midagi aktiivsemat. Tean, et Inger Klesment tegi laupäevad Digitarkuse telgis noortele oma tegelusmängu ja nii palju kui kuulsin, siis see oli väga hästi läinud. Aga Ingeri mängud ongi veidi teistmoodi (soovitan kindlasti ka tema blogi uudistada).

Kui hästi oskad sina oma inforuumi hallata? (Hinne: 3+)

Teine töötuba, mida siis läbi viisin oli Telia Digitarkuse alal ning see oli mõeldud täiskasvanutele. Kui kevadel ideest rääkima hakkasime, siis oli idee, et midagi sarnast teha, mida tegin Läänemaa õpetajate koolituspäeval. Ehk siis erinevad FB postitused ja osalejad peavad siis otsustama, et milline tegevus iga postituse puhul oleks kõige mõistlikum.

Kui ma nüüd augustis päriselt asja peas planeerima hakkasin, siis sain aru, et üksi tehes ma päris sellisel viisil asja teha ei saa nagu Haapsalus. Seal ju tiimid ükshaaval tulid ja oli aega arutada ja tagasiside anda. Samuti tundus üks ülesanne veidi vähe.

Ülesande osas sain inspiratsiooni noorsootöötajatele tehtud koolitusest, kus mitmed osalejad olid üsna šokeeritud, kui selgus, et kõik pildid mu esitluses Midjourney ehk tehisintellekti (pildimudeli?) loodud. Otsustasin teha mingi hulk fotosid, millest osad päris ja osad “mängu” ja lasta inimestel mõelda, et kumb on kumb. Kui tahad suurelt vaadata, siis panin kõik fotod siia faili kokku – laadi alla ja püüa välja nuputada 😉

Probleem tekkis nüüd jälle sellega, et ametlikul algusajal oli telgis paar inimest. Väga keeruline on soovitada gruppides suhelda, kui gruppe pole. Otsustasin alguses 10 minutit lihtsalt teemast rääkida, kuid kuna see ette valmistamata, siis polnud põnevaid slaide. Õnneks keegi ära ei läinud ja rahvast vaikselt hoopis juurde tuli.

Lõpuks õnnestus juba täiesti viisakad grupid teha ja kahel laual olid siis FB postitused ja kahel laual fotod. Umbes 10 minutit peale grupitöö algust tundsin, kuidas inimesed on asjad üle vaadanud ning hakkab veidi igav. Seega palusin lauad vahetada ja järgmised 10 minutit tegeleti siis teise ülesandega. Selleks hetkeks käisid juba aktiivsed diskussioonid, mida oli väga rõõm vaadata. Umbes poole paiku siis lasin ekraanile pildid panna ning siis vaatasime koos üle nii pildid kui postitused. Kuna tegu oli arvamusfestivaliga, siis inimesed aktiivselt rääkisid kaasa. Muidugi nüüd tagantjärgi mõeldes oleks võinud selle teise poole interaktiivsema teha – oleks täiesti põnev olnud näiteks iga pildi juures lasta hääletada, et kas päris või “mängult”. Aga see oleks nõudnud täiesti teistsugust ettevalmistust.

Jõudsime pildid ja postitused üle vaadata tunniga, mis oligi algne plaan. Lõpus oli telk juba rahvast täis ja seega tundub, et kes tuli see ka jäi… Lihtsalt eks selline formaat on ka Arvamusfestivali külastaja jaoks uus ning seetõttu igalt poolt veidi kasvuvalud.

Suurim viga tagantjärgi mõeldes oli see, et tahtsin kohe aktiivse osaga peale hakata. Selles osas Eva ja Oksana tegid väga hästi oma konspiratsiooniteooriate MM-i. Et alguses pool tundi teooria ja siis alles grupitöö. Kusjuures nende töötuba mulle nii väga meeldis, et kutsusin neid ka oma septembri lõpus toimuvale NKK koolitusele ja loodan, et saame ajad klappima.

Kokkuvõtteks…

Arvamusfestival oli tore nagu alati ja mul tegelikult on hea meel, et katsetasin neid töötube ka seal. Sest olgem ausad – tehes klassiruumis koolitust, mille tekst on mulle pähe kulunud ei ole mu enda jaoks väga hariv. Just selline mugavustsoonist välja astumine annab võimaluse uusi asju katsetada. Õnneks tundub, et mõlema töötoa osalejad jäid rahule ja usun, et kui peaksin asja kordama kunagi kuskil, siis saaks endale ka kõrgema hinde panna.

Praegu lõpetan, sest hetkel projektid üle pea kasvanud, kuid kuu lõpul tuleb kindlasti üks kokkuvõtlik postitus ka minu doktoriõppe esimesest aastast (28. on atesteerimine). Samuti NKK projekt edeneb täiesti jõudsalt ja püüan hiljemalt homme “Infovastupidavus” kursuse Ilias keskkonnas LIVE saada. Siis hakkan otsima koolitajaid koolituspäevale ning homme sellel teemal juba ka üks väike Zoom kohtumine. Lisaks on käsil üks uus mäng, mille nimeks saab “Trollide rünnak” ning mis on simulatsioonimäng gümnaasiumile. Sellest ka kindlasti rohkem infot tuleb. Vajan septemberi lõpus testimiskohta, kus mõni õpetaja laseks mul materjalid läbi testida ning oktoobris juba tahaks materjalid testimiseks anda õpetajatele. Seega kui keegi õpetab “Meedia ja mõjutamine” või midagi infovastupidavusega seotult gümnaasiumis ja tahab noortele pakkuda sellist hands-on lähenemist tundides, siis andke mulle märku.