Väikese vimkaga koolitus noorsootöötajatele

Täna käisin rääkimas noorsootöötajatele noorte meediapädevustest. Tegelikult oli neil küll koolitusprogrammi lõpupäev ning seega oli minu ülesandeks osalejaid motiveerida, et nad nüüd peale koolitust läheks ja kasutaks õpitud oskusi ka edaspidi.

Mõtlesin päris pikalt selle peale, et kuidas soovitud eesmärki saavutada. Arvan, et inimest motiveerib kõige paremini see, kui ta saab probleemi kriitilisusest aru ja samas usub, et tema võimuses on probleemi lahendada (vähemalt mingil määral).

Mis on probleem?

Noorte ja meedia/digipädevuste teemal võiks rääkima jäädagi, kuid tegelikult probleemi tuum on see, et internet on Metsik Lääs ja paljud noored peavad ükspäini seda avastama. Neil puuduvad vajalikud teadmised, kogemused ja oskused, kuid kuna pole kelleltki ka abi küsida, siis pole midagi teha. Prensky võis küll ilusasti kirjutada digitaalsetest pärismaalastest, kuid ärgem unustagem, mis Metsikus Läänes pärismaalastega juhtus.

Täna läks 30 minutit aega sellele, et selgitada probleemi olemust ja kriitilisust. Kõige paremini kõnetavad inimesi erinevaid lugusid ja ausalt öeldes on mul aastatega kogunenud igasugusi lugusid noortelt, lapsevanematelt ja õpetajatel nii palju, et võiksin paksu raamatu kirjutada.

Ei saanud vimkat tegemata jätta

Tegelikult olid mul tavapärased slaidid valmis juba varem, mida taolistel koolitustel kasutan, kuid eile õhtul tekkis idee, et äkki peaks tooma teise tasandi veel sisse sellesse koolitusse. Et näidata, kui jaburaks on maailm muutunud. Seega tellisin endale Midjourney konto ja hakkasin pildirobotiga pilte vorpima. Mingi hetk tekkis idee, et saan protsessi kiirendada, kui ChatGPT-l palun sobivad promptid valmis kirjutada. Ehk üks robot kirjutas käsud teise roboti jaoks ja minule jäi kopeerimise-kleepimise vaev ning pildid salvestada ja Powerpoint esitlusse panna.

Siin mõned näited piltidest. Kui tahate võite mu esitluse alla laadida ja neid pilte ka ise kasutada. Tean, et õpetajad on tihti hädas piltide leidmisega õppematerjali ning sellises olukorras Midjourney ju väga hea variant.

Kusjuures erinevalt juturobotist, mida igapäevaselt kasutan ja mida võibolla keskmisest kasutajast paremini oskan kasutada, ei ole mul pildirobotiga väga palju kokkupuudet olnud. Aga olen tulemusega päris rahul arvestades oma pädevusi ja piiratud aega.

Üksikud said aru…

Loengu formaadis osa lõpetasin selle pildiga ja ütlesin, et olukord on tegelikult palju hullem…

Selgitasin, et viimase poole tunni jooksul tegelikult nad ei näinud ekraanil ühtegi reaalset inimest ja uurisin, et kes seda kahtlustasid. Selgus, et kaks inimest kümnest olid veidi kahtlustanud, et piltidega on midagi valesti.

Üks osalejatest ei osanud täpselt selgitada, mis kahtlusi tekitas ja tunnistas ka ise, et kui tegu ei oleks olnud meediapädevuste koolitusega, siis poleks üldse aimanud (neil veidi ka varem siin erinevaid AI asju mainitud). Teine ise fotograafiaga tegeleb ja piltide liigne realistlikkus kahtlust tekitas. Et ainuke koht, kus selliseid pilte saaksin on mõni eriti stiilne pildipank, kuid vaevalt ma nüüd neid kalli hinnaga ostma läheksin. Ja seda ta teadis, et ma ei paneks koolitusele viiteta pilte, kui oleksin neid kuskil mujalt võtnud 😀

Aga ülejäänud osalejad olid väga üllatunud, mis oligi ju eesmärk. Et tekitada inimestest valvsust ja panna neid ka noortega kogemusi vahetama, et teemat edasi uurida.

Töötoa teine osa: persoonade analüüs

Teises osas panin ekraanile nelja noore pildid (jah – need on ka Midjourneyga tehtud 😎) ja arutasime ühiselt, et mida iga noor võiks internetis teha ning millised probleemid võivad tal tekkida. See oli ka väga aktiivne arutelu ja rõõm oli näha, et mitmed osalejad pidevalt ka märkmeid tegid endale. See on koolitajale alati hea märk sellest, et ta on suutnud uusi mõtteid ja teadmisi pakkuda.

Lõpetuseks tutvustasin “salarelva”

Juba koolituse alguses lubasin osalejatele, et annan neile lõpuks ka tööriista, mis aitab neid väga paljude teemade juures. Kes minu tegemisi jälgib, see aimab, et nüüd läks ChatGPT ekraanile 😀

Alustasin lihtsamatest päringutest ja näitasin kuidas edasi igat teemat uurida. Kuna mul selle osa jaoks oli ainult 30 minutit, siis muidugi väga süvitsi ei jõudnud minna, kuid soovitasin lugeda seda blogipostitust – seal piisavalt infot, et saaks asjaga juba ise alustada.

Tegime ka ühe huvitava eksperimendi.. Nimelt katsetasime, et kui palju erinevad minu ja juturoboti vastused. Küsimuseks sai “Mis sa ütleksid noorsootöötajale, kes ütleb, et digimaailm on nõme ja paha ning see pole tema teema. Tahab teha teisi asju…” ja tokisin küsimuse juturobotisse ja see minu selja taga vastust genereeris samal ajal kui vastasin.

Selgus, et ajame üsna ühtemoodi juttu – lihtsalt minu jutt veidi emotsionaalsem ja sõnakasutus värvikam. Aga mõlemad arvasime, et miskit pole parata – noorsootöötaja peab digimaailmas hakkama saama. Väga loodan, et osalejad nüüd koju minnes lähevad ja proovivad ise ka… Eks muidugi see tasuta versioon on veidi totum, kuid harjutamiseks sobib ta igal juhul.

Mõned mõtted lõpetuseks…

Olen nüüd kaks reedet teinud koolitusi, kus tegelikult tehnoloogia minu eest palju ettevalmistus tööd ära teinud. Võiks ju küsida, et kas see tähendab, et varsti mind koolitama ei kutsuta, kuid ausalt öeldes seda ma väga ei karda. Sinnani läheb veel ikkagi aega, kus AI suudab ilma juhendamata terve koolituse luua ning selle ka läbi viia.. Võibolla 20-30 aasta pärast, kuid selleks ajaks plaanin juba pensionipõlve kuskil lõunamaa mereäärses majakeses veeta… Aga kindel on see, et järgmise 5-10 aasta jooksul muutub väga palju see, kuidas me töötame, väärtust loome ja infot tarbime. Ühelt poolt väga põnev ja teiselt poolt hirmutav.

Aga midagi pole parata – see rong on jaamast väljunud ja kogub kiirust. Ja mõistlikum on selle rongi peale hüpata praegu, sest varsti on kiirus liiga suur. Tehnoloogia on tulnud, et jääda ja väga üksikud ametid on kümne aasta pärast sellised, kus head digi- ja meediapädevused ei anna sulle konkurentsieelist. Seega proovige uusi asju, lugege häid ulmeraamatuid ja ärge kartke noortele ausalt tunnistada, kui te midagi ei oska. Nad aitavad hea meelega ja tegelikult on palju asju, mida täiskasvanud ikkagi noortele ka digimaailmas õpetada saavad.