Gümnaasiumi katsed kaksikute ema pilgu läbi

🗓️ 12.05.2023 Proloog See postitus tuli palju pikem, kui esialgu aimata oskasin. Aga kogu see teema oli ka palju segasem, kui esialgu aimata oskasin. Seekord vedas ja hoolimata kõigist tehtud vigadest oli meie pere lool õnnelik lõpp. Aga stressi oleks olnud palju vähem, kui ma oleksin kõike seda teadnud veebruaris (või isegi septembris), mida ma tean praegu. Et postituse pikkust kontrolli all hoida, korjasin siin välja päris palju enda emotsioone ja mõtteid, sest need väga subjektiivsed ja pole tegelikult abiks. Mõned kohad jäid alles, kuid suurem osa sellest postitusest on statistika, meedias kajastatu analüüs ja ettepanekuid protsessi parendamiseks. Püüdsin kirjutades olla nii objektiivne, kui võimalik. Aga alati see ei õnnestunud, sest ma polnud ju neutraalne jälgija, vaid selles kaoses osalevate noorte ema. Miks ma üldse nii detailseks läksin? Mingi hetk tahtsin minna doktoritööd kirjutama hariduse ja kommunikatsiooni teemadel. Kuna vahepeal tuli Ukraina sõda, siis muu töö fookus muutus, kuid mul on endiselt suur huvi selle vastu, kuidas koolid suhtlevad erinevate huvigruppidega. Kõige rohkem on sellest postitusest kasu Harjumaal elavate noorte vanematel, kelle laps lähiajal gümnaasiumi läheb ja noortel endil. Püüdsin siin ja seal pakkuda ideid õpetajatele, et mida võiks teha, et enda õpilasi paremini ette valmistada. Ja kindlasti võib olla see postitus HTM ja Tallinna Haridusameti töötajate jaoks põnev lugemine, et kuidas asi näeb välja lapsevanema poolelt. Kui sa nendesse kategooriatesse ei kuulu, siis pole mõtet aega kulutada, sest asi üsna mahukas ja väga kaootiline ning kindlasti on palju muud olulisemat infot, mida tarbida saad. Ma tean, et teema on kirgi küttev ning kindlasti tuleb ka negatiivseid reaktsioone. Aga lepime kokku, et kui tahate minu kallal norida, siis laske käia, kui teisiti ei saa või ei oska (jäädes muidugi seaduse piiridesse), kuid igasugused õelad kommentaarid noorte kohta on punane joon. Ma isegi kaalusin varianti, et võtaks nende kohta käiva info siit üldse välja, kuid siis oleks see postitus liiga kuiv ja akadeemiline. Lõpuks otsustasin, et panen selle praegusel kujul avalikult üles, kuid kui inimesed ei suuda viisakaks jääda, siis panen postituse parooli alla ja jagan parooli ainult tuttavatega. Aga loodan, et ei pea nii tegema, sest tegelikult see info võib aidata paljusid. PS! Kui soov on siit mingit osa ajakirjanduses/mujal meedias kajastada, siis palun võtke ühendust. Ilma minu nõusolekuta ei tohi siit postitusest sisu mujale kopeerida, sest kontekst loeb ja rebides mõne jupi tervikust välja võib lugu muutuda. See ei kehti üldise statistika tabelite puhul – neid võite kasutada litsentsiga CC BY-NC-SA. Kaalusin postituse liigendamist lehekülgedeks, kuid otsustasin seda mitte teha. Pigem soovitaks salvestada lehe PDF failina lugemiseks (CTRL/CMD +”p” -> “Salvesta PDF-na”) kui plaanite selle jupikaupa ette võtta. Kui plaanite korraga loo läbi lugeda, siis leidke endale vaba tunnike (eriti kui soov ka lingid läbi klikkida).

🗓️ 26.03.2023

(Mammut)postituse põhiteemaks on gümnaasiumi sisseastumiskatsed põhikooliõpilastele Harjumaal ja Tallinnas. Mu kaksikud on jõudnud üheksanda klassi lõpusirgele ning kuna Laagri kool on põhikool, siis pole valikut, et noored jätkavad oma koolis. Seega on vaja leida uus koht, kus järgmised kolm aastat tarkust omandada ja välja mõelda see, et mis tulevikuks plaan on. Selles osas ma muidugi kõrgeid ootusi ei sea, et noored kolme aasta pärast täpselt teavad, kelleks nad saada tahavad – ma olen ise juba täitsa viisakas eas ja ikka pole veel välja mõelnud, et mis minu üks ja õige amet on. Aga see otsinguprotsess viimased 25 aastat on olnud lõbus ja arendav ja võibolla enne pensioniea saabumist nuputan ikka välja. Seega hetkel tahaks, et noored leiavad endale kooli, mis neid motiveeriks uusi asju õppima, mugavustsoonist välja astuma ja kust nad leiaks uusi põnevaid tuttavaid, kellega koos muuta maailm paremaks paigaks.

Alustan selle teksti kirjutamist siin 2023. aasta märtsi viimastel päevadel, kuid ei avalda seda enne maid. Lihtsalt ma pole kindel, et siin postituses ei saa olema mõtteid ja tähelepanekuid, mis mõnele koolile ei meeldi ja ma ei taha riskida laste võimalustega koolidesse sisse saada. Pealegi on hilja selleks aastaks midagi teisiti teha ja parem olgu kogu see lugu ühes kohas koos. Kui loed seda postitust näiteks järgmisel talvel ja sul on kodus üheksandas klassis käiv laps, siis soovitan teha tassike rahustavat teed enne, kui edasi loed 😉

Aga et mälestused ei tuhmuks ja emotsioonid ei lahtuks, siis kirjutan seda teksti jooksvalt läbi kevade. Olen püüdnud otsida infot ja muljeid sisseastumiskatsete teemal internetist ja see tundub üks väga täitmata nišš olevat. Loodetavasti on sellest postitusest abi tulevikus mõnel noorel või tema lapsevanemal, sest endal nooremaid lapsi peres ei ole. Pole ka vanemaid lapsi – seega saab see täiesti uus kogemus olema.

Alustame algusest.

Millised koolid on üldse valikus? 

Veebruarikuus, kui sai hakatud teema peale mõtlema ja noortega asja arutama ning kõigepealt tulid mõttesse järgmised koolid:

Saue Riigigümnaasium – hoolimata nimest asub see Laagris praeguse kooli kõrval ja logistiliselt mugav ja lähedal. Tegu ilusa ja moodsa koolihoonega ja õppekava on riigigümnaasiumile omapäraselt kaasaegsem. Suureks miinuseks ühe noore jaoks on see, et hoolimata kuuest valikmoodulist ei ole sealt IT õpet ja tema jaoks see üsna kriitiline tingimus kooli valiku puhul. Teine noor jälle tahaks vahelduseks Laagrist veidi kaugemale vaadata, sest 16 aastat on ta enamuse ajast siin veetnud – lasteaed, kool, huviringid, sõbrad jne… Noor inimene vajab vaheldust – uusi kohti ning inimesi.

Gustav Adolfi Gümnaasium – saab siit rongiga minna, kuigi kui nüüd arvutama hakkasime, siis arvestades, et tunnid algavad kell 8, tuleb siit startida kell 7 hommikul.

Uuringud on näidanud, et teismeliste jaoks on parem hilisem kooli algus (Crowley & Carskadon, 2010; Adolescent… et al 2014; Wahlstrom et al, 2014) ja see on tugev argument selle kooli valiku vastu. Aga vaadates riigieksamite tabelit, siis vähemalt selle mõõdiku järgi on tegu üsna tugeva Eesti kooliga ja seega võiks ju valikutesse ikka jääda.

Tallinna Reaalkool – üks laps on üsna ilmselgelt reaalainete poole kaldu, siis see kool oleks hea valik. Aga logistiliselt isegi suurem väljakutse kui GAG ja start oleks hiljemalt 6.50 kodust (ka seal koolis algavad tunnid kell 8).

Inglise Kolledž – ühel noorel on mõnikord peas mõte, et võiks minna Inglismaale ülikooli ja tugev inglise keel võib kasuks olla selle valiku puhul. 

Nõo Reaalgümnaasium – asub küll Eesti teises nurgas, kuid seal on ühiselamu, rongiga saab siit üsna mugavalt kohale ning ma ise ju selle kooli vilistlane ja häid mälestusi palju. Lisaks IT korralikult õppekavas olemas.

Avatakse kolm täiesti uut gümnaasiumi

Aga lisaks neile on nüüd alates 2023 sügisest siin Harjumaa ja Tallinna noortel veel kolm põnevat valikut, sest uksed avavad kolm riigikooli – Mustamäe Riigigümnaasium (murg.ee), Pelgulinna Riigigümnaasium (perg.ee) ja Tõnismäe Riigigümnaasium (torg.ee).

Kuna PERG ja TÕRG meist üsna kaugel, seetõttu teen siin kiire analüüs MURGi kohta.

Mustamäe Riigigümnaasium.

Suund loodusteaduste poole. Kohustuslik laia matemaatika õppekava läbimine ja lubatakse kõigile õpilastele robootikat vähemalt nuusutada anda. Kes minu tegemisi teab, see aimab, et selline asi kohe silma särama paneb. Kuigi eks enda noored on vähemalt koolirobootika tasemel selle lõhnaga üsna tuttavad.

Ühes lennus on 360 õpilast ja kooli valikmoodulite valik on väga muljetavaldav ning põnevad valikained veel lisaks. IT moodulit annavad TalTech õppejõud ja üldse tehakse aktiivselt koostööd nii piirkonna ülikoolide kui kutsekoolidega. Lisaks võib valikaineid võtta kahest teisest riigigümnaasiumist.

Tunnid algavad 8.30 ja kuna asukoht on 6 km kaugusel, siis bussiga minnes tuleks kodust liikuma hakata 7.50 paiku ning jalgratta või sähkuga minnes (siit saab täiesti mugavalt rattaga kohale minna) võib isegi 8 paiku startida.

Muidugi selle kooli puhul on probleem see, et tegu täiesti uue kooliga ja täpselt ju ei tea, kuidas kõik need ilusad ideed käivitatakse, kuid olles nüüd veidi internetis surfanud ja infot otsinud ja olen üsna optimistlik, et enamik plaane saab teoks. Kindlasti on tagasilööke nagu iga uue idee käivitamisel, kuid on ka võimalusi, mida hetkel ei oska isegi ette näha. Ma ise läksin Sütevaka Humanitaargümnaasiumi viiendasse klassi õppima kooli teisel tegutsemise aastal. Ja tänu sellele on mul väga nostalgiline mälestus alustavast koolist ja sellest positiivsest energiast, mis alles loomisjärgus koolis on.

Koolimaja ei ole veel võimalik seestpoolt vaatama minna, aga vaatasime noortega kodulehel kavandit ja see igatahes näeb väga uhke välja. Oleme nüüd autoga sealt mõned korrad mööda sõitnud ja tundub, et maja hakkab valmis saama.

Sama kool mõlema noore jaoks?

Kui olime noortega eraldi ja koos kodulehte vaadanud, siis mõlemad noored olid väga entusiastlikud just selle kooli osas. Kusjuures ma ise ei arvanud, et mu lapsed samasse gümnaasiumisse tahavad minna, sest nad üsna erinevad (rääkige kaksikute emale horoskoobist, kui tahate teda naerma ajada). Aga MURG on kool, kus ühte last kõnetas tugev fookus reaalainetele ja IT õppe võimalused ning teine leidis palju põnevaid valikuid, mis talle huvi pakuvad ning tema jaoks väga oluline ruumi esteetika ning uus koolimaja tundub väga põneva kujunduskontseptsiooniga tulevat. Ja selles osas tundub ta minusse olevat, et pole puhas reaal, humanitaar ega sotsiaal, vaid kõigub seal valdkondade ristumiskohas. Ta pigem tahaks gümnaasiumis erinevaid asju proovida ja mitte kohe kolme aasta valikut korraga lukku panna.

Millised koolid vastavad noorte tasemele?

Aga nüüd tekkis kohe mure selle pärast, et kui raske on sinna kooli sisse saada? Ja tegelikult on ju küsimus laiem: Mis tasemel on noored võrreldes laiema pildiga? Mingid aastatetagused tasemetööd on olnud suht OK punktidega, noorte tunnistused üldiselt nelja-viielised (kuigi paari väikese erandiga), kuid mida see hinne täpselt tähendab? Ühel noorel viimane trimester keskmine hinne nö kümne põhiaine lõikes 4,6 ja teisel 4,4 – kuid mis on näiteks Harjumaal noorte keskmine hinne? Hinded ei pruugi üldse anda väga head ülevaadet aine omandamisest, vaid sõltuvad suuresti õpetajast ja tema hindamise põhimõtetest.

Ise sain hinde osas valusa õppetunni aastal 1996, kui gümnaasiumi astusin. Õppisin tol ajal Sütevakas ja olin klassi “priimus” füüsikas. Keskmine hinne ca 5,0 ja olin veendunud, et olen füüsikas väga hea. Aga kuigi kool väga meeldis, oli Sütevaka sel ajal väga humanitaarainete poole kaldu ja seetõttu sain aru, et pean gümnaasiumis kooli vahetama. Tegin katsed mitmesse koolidesse ja üks neist oli Tallinna Reaalkool. Juba tol ajal oli seal füüsika eksam sisseastumisel ja oma keskmise hindega 5,0 sain seal 2 punkti 20-st (ehk 10%). Ütleme nii, et see on kogemus, mis ei unune. Ja etteruttavalt võin öelda, et tundub, et ajalugu kordub kuigi veidi teises võtmes.

Infonäljas lapsevanem

Üks põhjus miks ma seda postitust siin kirjutan on see, et püüdsin ise leida netist tikutulega otsides veidi teiste vanemate kogemusi ja infot laste tasemete kohta ning kuidas kogu protsess käib ja ei leidnud. Ainuke koht, kus vanemad kooli teemadel aktiivsemalt arutavad on Perekool, kuid kahjuks see koht usaldusväärsuse ja sõbralikkuse poolest ei hiilga. Mingi hetk sai isegi oma kontole üks postitus sellel teemal tehtud:

Aga kui jätta iroonia kõrvale, jääb sealt kõlama ikkagi sõnum, et gümnaasiumisse minnes peab tegema plaanid A, B, C ja D. Ja võibolla ka E, F ja G. Sest häda on selles, et kui sa kohe neid plaane ei tee, siis selleks hetkeks kui esimesed olulisemad tulemused tulevad, on enamikes koolides avalduste vastuvõtt lõppenud.

“Kui Arno avaldust tegema jõudis, olid sisseastumiskatsed juba lõppenud.”

– 9. klassi kevad

Kui aktiivselt peaks lapsevanem sekkuma?

Pean tunnistama, et ma olen üheksa aastat laste kooliaega üle elanud nii, et ega ma väga ei tea, mida lapsed koolis teevad. Aga nüüd otsustasin rikkuda meie reeglit, et noored peavad ise oma kooliasjadega hakkama saama. Võibolla kuskil eksisteerivad need üheksandikud, kes päriselt suudavad selle kaose endale selgeks teha, kuid mitte meie majapidamises. Tundub, et minu kasvatusmeetodid on vähemalt siinkohas puudulikud olnud. Kahjuks ei ole kuulnud, et koolis õpetajad selles osas nõu annaks. Kahtlustan, et see võib üheks põhjuseks olla, miks kesklinna koolidesse on oma õpilastel lihtsam pääseda. Nad on kogu süsteemiga tänu sõpradele ja õpetajatele palju paremini tuttavad.

Samuti on häda selles, et meie pere noored päris täpselt ei tajunud veebruaris olukorra tõsidust, kui rääkisin, et konkursid on meeletud. Oma vaimusilmas nägid nad end Mustamäe Riigigümnaasiumi uksest sügisel sisse astumas ja ei saanud täpselt aru, et miks nüüd rohkem teste teha. Eks enesekindlus on hea omadus, kuid mitte sellisel hetkel. OK – G4 koolid ka, sest põnev ju ennast seal proovile panna ja plaan B kontseptsioonist nad ikka aru saavad…

Tegelikult üks laps GAG-i isegi kaaluks, sest ta teab sealt õpilasi IT ja robootikaga seoses. Olen ise palju head kuulnud GAG IT õppe kohta ja võimalustest, kuid lihtsalt see logistiline pool ei ole tema jaoks OK ärkamise mõttes. Vähemalt mitte juhul, kui samaväärsed või isegi põnevamad võimalused on kodule poole lähemal ja algavad pool tundi hiljem. Pealegi ma ei usu, et MURG lävend kõrgem saab olema, kui GAG-is ja seega ei ole see väga mõistlik plaan B.

Lõplik valik – noored osalevad neljal katsel (kokku 10 kooli)

Noored otsustasid, et tahavad osaleda G4 ja RG katsetel (esimesed eelistused GAG ja MURG) ning minu soovitusel tegid nad veel avaldused 32kk ja kolmikkatsetele (Westholm, Ühisgümnaasium ja Kadrioru Saksa Gümnaasium).

Mul veidi mure on, et aga kui nad ikkagi sisse ei saa nüüd koolidesse.. Kuid mul on tragid ja taibukad lapsed ning nelja testiga kokku on nad avaldused teinud kümnesse kooli. Kuskil lõppeb normaalsus ja hakkab peale hullumeelsus ning meie pere jaoks tundub see piir umbes siin olevat. Pealegi ma täitsa usun, et kutsekeskhariduses on põnevaid valikuid, kui täpsemalt uurima hakata.

Miks 32kk ja kolme kooli katsed?

Räägin esmalt 32. keskkooli fenomenist. Kuni selle kevadeni on mulle alati müstika olnud, kui kuskil uudistes räägitakse, et 32kk kandideerib ligi 1000 last. Olen küll selle kooli meediaõpetuse kohta häid sõnu kuulnud ja teatriklass pidi üsna unikaalne olema, kuid kooli tulemused riigieksamite tabelis ei selgita nii suurt populaarsust.

Nüüd selgus, et põhjus on lihtne. 32kk katsed on ühed esimesed, mis toimuvad Tallinnas (RaM omad olid isegi varem vist olnud, aga see info meie perest nüüd mööda jooksis). Originaalis olid katsed 2. märtsil, kuid olime sel hetkel veel reisil ja noored palusid koolilt võimalust tulla järelkatsetele 8. märtsil. Tulemused tulid päev enne G4 katseid ja see oli esimene võimalus noorte jaoks teada saada, et kuidas nende tase on võrreldes nö Harju keskmisega.

32kk tulemustest

32kk olid sisseastumiskatsed kolmes aines: eesti keel, inglise keel ja matemaatika. Iga katse eest võis saada maksimaalselt 20 punkti, kuid oma lapse tulemustega koos näeb nö kandideerijate keskmist tulemust ja see oli 11 punkti (kõigis ainetes sama – loodetavasti pole mingi süsteemi glitch).

Enne tulemuste saabumist olid meie pere noored veendunud, et katsetel oli inglise keel kõige lihtsam (ja ühel koolis inglise keel tugev viis ja teisel kuskil 4-5 vahel see hinne kõigub), kuid selgus, et testis said mõlemad 13 punkti ehk väga keskmise lähedal. Olen kuulnud, et mitmed nende klassist olid väga üllatunud seal katsetel nõrga inglise keele tulemuse üle.

Vihjasin eespool, et ajalugu kordub. Minu jaoks oli füüsika see aine, kus pidin gümnaasiumi astudes ajal saama valusa tõdemuse, et tegelikult ma viiest hoolimata ainet väga hästi ei oska. Minu laste jaoks inglise keeles nüüd sama “avastusrõõm”, et on päris suured käärid kooli hinnete ja tegelike oskuste vahel.

Väga õpetlik kogemus…

Eesti keelega oli väike ehmatus, sest noorel, kellel eesti keel tunnistusel “4”, sai alla 50% punktidest. Matemaatikaga oli olukord õnneks positiivne. Üks ei suutnud ühte valemit meenutada ja ülesanne jäi tegemata, aga sai ülejäänud eest maksimumi. Teine noor hõikas peale katseid, kui lihtne kõik oli ja väitis, et tegi kõik ära, kuid suutis kuhugi 4 punkti ära kaotada. Tal vahel ongi probleeme lohakusvigadega ja loodetavasti järgmistel testidel hoolikam nüüd tänu sellele õppetunnile.

Mõlemad noored said kutse vestlusele ja saavad nüüd kohe aprilli alguses seda vestluse asja seal harjutada. Lapsevanemana olen väga tänulik, et 32kk sellist võimalust pakub, et ette valmistada end raskemateks väljakutseteks, kuid õpetajana ei saa ma aru, miks endale selline koormus võtta, kui on teada, et väga paljud noored käivad seal lihtsalt harjutamas ja päriselt ei ole soovi kooli õppima tulla? Seal koolis (samuti G4 ja kolmikkatsetel) on testid paberil ning juba nende parandamine on paras koormus + kõik need intervjuud. Loodan, et universum annab koolile selle hea karma mingil viisil tagasi.

Kolme kooli ühiskatsed

Kolme kooli katsed soovitasin noortel panna valikusse kahel põhjusel – esiteks toimuvad need nädal enne RG katseid ja seega veel viimane võimalus harjutada (kuigi neid tulemusi näeb alles peale viimast testi) ning teiseks on Westholmi osas täitsa positiivsed tunded (kunagi veetsin seal 2 nädalat külalisõpetajana ning kool jättis väga sümpaatse mulje) ja arvasin, et ülejäänud kaks kooli on sama tasemega. 

Harjutamise osas olen seni seda meelt, et see oli hea mõte – 2,5 h aju pingutades “muskel” ikka areneb 🙂 Taseme osas panin mööda. Soovitasin noortel valida TÜG esimeseks valikuks logistika tõttu ja Westholmi teiseks. Hiljem riigieksamite tabelit vaadates sain aru, et koolide puhul eeldamine ei ole täppisteadus ja asukoht ei tohi olla esmane valikukriteerium.

Kool	EK	Mate (lai)	Mate (kitsas)	IK (RE)	IK (RV)
JWG	74,4	71,6	64,2	81,9	192,5
TÜG	65,2	47,1	36,1	83,2	192,8
KSG	65,2	45,7	–	78,3	186,6

Kui eesti keele ja inglise keele puhul ongi kolme kooli tase sarnane, siis matemaatika osas ikka vahe väga suur. Õnneks siin koolides kutsub teise valiku kool ikka vestlusele (vähemalt Perekoolis oleva info põhjal) ja saab äkki veel eelistust muuta, kui plaan C ikkagi käiku peab minema. 

Õppetund: See, et koolid koos katseid korraldavad ei näita koolide sarnast taset.

Avalduste esitamine

Aga läheme nüüd järgmise põneva teema juurde – nimelt avalduste esitamine. Koolid välja valitud, tuleb teha avaldused. Õnneks sai kõik avaldused teha sisseastumine.ee lehel, kuid on koole, kus avaldus tuleb teha sais.ee keskkonnas või tuleb mingi .doc fail laadida kooli lehelt alla ja saata e-kirjaga või tuleb täita mingi Google Form/JotForm avaldus kooli lehel. 

Näiteks Nõo Reaalgümnaasiumisse ei saatnud noored avaldust just seetõttu, et kogu protsess oli nii jaburaks tehtud (registreeri ühiskatsele eksamite infosüsteemis, lae kodulehelt mingid ankeedid alla täida ära, tee konto SAIS ja esita avaldus seal, kusjuures SmartID-ga logides ei õnnestu SAIS logida jne).  Kooli vilistlasena on mul tõsine mure kooli pärast, sest kuidas saab tugeva IT kallakuga kool sellise jama välja mõelda? Või on see esimene katsete osa, et kes regamisprotsessi läbi ei suuda teha, sellel pole sinna kooli asja? Ma ei ole kindel, kas ma praeguse süsteemiga oleksin ise Nõo vilistlane, sest sinna testile minek oli alguses pigem uitmõte sõbranna mahitusel.

Ma ei hakka 32kk ega kolme kooli katseid sügavamalt lahkama, sest need nö harjutusväljakud esmajoones ja väga ei süvenenud teemasse. See on üks põhjus, miks ma seda blogipostitust ei plaani enne avalikustada, kui on kindel, et lastel soovitud kooli kutsed käes. Kahtlustan, et selline aus analüüs ei annaks noortele väga palju lisapunkte nüüd sisseastumisel ja kuni kindel ei ole, et plaan A täitub, tuleb kõik rauad tules hoida.

G4 sisseastumisavaldus

Kordan igaks juhuks üle, et G4 koolid on Gustav Adolfi Gümnaasium, Tallinna Reaalgümnaasium, 21. Kool ja Inglise Kolledž. Tugevad kesklinna koolid, kuigi eks seal ka veidi see tase nüüd varieerub.

Kool	EK	Mate (lai)	Mate (kitsas)	IK (RE)	IK (RV)
GAG	78,2	85,5	69	–	196,7
Reaalkool	85,1	90,3	–	–	197,4
Inglise Kolledž	75,9	89,9	83,7	–	201,5
21. Kool	77	72,9	45,9	–	197,7

Päris üllatav, et GAG matemaatika nõrgem on kui Inglise Kolledži oma. Ja 21. Kool siin ilmselgelt nö nõrgem valik, kuid asukoha mõistes on loogiline jälle see ühiskatsete korraldamine.

GAG-is tuleb nelja valdkonna asemel valida hoopis kaheksa suuna vahel

Häda on selles, et avalduses ei saanud valida lihtsalt kooli, vaid pidi valima suuna. Muudes koolides oli see enam vähem loogiline (valikud eristusid üksteisest), kuid GAG puhul oli 8 valikut:

1. prantsuse keel (keelte ja kultuuride valdkond); 
2. rootsi keel (keelte ja kultuuride valdkond); 
3. sotsiaalia (ühiskonnateaduste valdkond); 
4. ettevõtlus (ühiskonnateaduste valdkond); 
5. keskkonnateadused (loodusteaduste valdkond); 
6. bioteadused (loodusteaduste valdkond); 
7. inseneeria (reaalteaduste valdkond); 
8. arvutiteadused (reaalteaduste valdkond).

Kõige jaburam oli see, et polnud võimalik näiteks valida esimeseks eelistuseks arvutiteaduseid ja teiseks eelistuseks inseneeriat (need õppekavad erinevad 6 kursuse poolest ja 90 kursust toimuvad neil samas klassis). Oleks väga huvitav teada, et kuidas nüüd noorte valikud erinesid. Näiteks olen mitmes kohas näinud soovitust, et kui kindlasti tahad GAG sisse saada, vali rootsi keel ja osad noored nii teevadki – mitte sellepärast, et neil selle vastu huvi oleks, kuid soovitakse suurendada oma võimalusi tippkooli sisse saada.

Miks ei võiks suunda valida vestluse ajal?

Minu tugev soovitus on GAG-ile edaspidi lasta avaldust tehes valdkond valida noortel ja hiljem sisseastumistulemuste järjekorras endale täpse suund valida. Ja võiks olla võimalus valida mitu valikut samas koolis. Ma olen elus käinud humanitaargümnaasiumis ja reaalgümnaasiumis, ülikoolis õppinud informaatikat, ettevõtlust ja kommunikatsioonijuhtimist. Praegu oma doktoritööd kirjutades läheb mul kõiki neid valdkondi vaja, sest näiteks infokorratuse juures pead vahepeal analüüsima narratiive tekstides ja teisel hetkel mõistma, kuidas algoritmid töötavad. Ja õppekava on ise puhas sotsiaalteadus.

Meil üks noor valis lõpuks arvutiteadused ja teine ettevõtluse. Teine valik oli ühel Reaalkool ja teisel 21. Kool ja kolmas valik ühel 21. Kool ja teisel Inglise Kolledz. Kui asjad oleksid olnud noortele loogilisemalt tehtud, oleks üks vist valinud kaks suunda GAG-is ja Reaalkooli ning teine oleks valinud võibolla kõik kolm valikut GAG-ist, sest teised kesklinna koolid väga tugevad eelistused tema jaoks ei olnud.

G4 koolide koefitsiendid

Valiku tegemisel on mõistlik vaadata koefitsiente, kuidas punkte ümber arvutatakse. See info nõuab otsimist ja kuna tunnen, et selle postituse kirjutamine aitab mul praegu negatiivset energiat maandada produktiivsesse tegevusse, siis tekitan siia koefitsientide tabeli.

Praeguse kogemuse põhjal ei suuda ma näha, kuidas kogu see kaos oleks noore jaoks kasulik. Kasulik on valida kool vastavalt oma võimetele ja huvidele, kuid kust noor teab, et mis ta tegelikud võimed on? Huvide osa ka selline, et mul kodus kaks noort – üks on väga kitsa huviga (progemine), kuid teist huvitavad väga erinevad teemad (projektijuhtimine, meditsiin, kunst jne). Siin pidi veel mängima rolli see, et millise kooli paned esimeseks, teiseks ja kolmandaks valikuks, kuid kuidas see süsteem täpselt toimib, on jäänud mulle seni elu müsteeriumiks. Vastuvõtukorras kahjuks selle kohta selgitusi pole antud. 

Sisseastumiskatsed on üks koht, kus koolidel on võimalik näidata enda väärtusi ja suhtumist noortele ja lapsevanematele ja esmamulje ei ole hea minu vaatenurgast jälgides. Praegu tundub, et esmane eesmärk on enda kooli saada nö kõige tublimad ja andekamad, kuid isegi seda eesmärki ei täida praegune süsteem kõige paremini. Õpilaste keskset lähenemist ma olen näinud ainult MURG puhul, kus näiteks TikTokis ja Instagramis aktiivselt noorte küsimustele vastatakse ja nüüd tehti päris hea postitus kodulehele, et kuidas eksamiteks valmistuda. Aga näiteks G4 koolile saadetud kiri ei saanudki vastust.

GAG matemaatika riigieksami tulemus nõrgem kui Inglise Kolledžil?

Kui külajutud tõesed on, et G4 katsetel osales sel aastal ca 2100 – 2300 õpilast ja pooled panid GAG-i esimeseks eelistuseks, siis tekkis nüüd andmeid vaadates küsimus, et miks GAG matemaatika riigieksami tulemused on nõrgemad kui Inglise Kolledžil, kelle koefitsientide süsteem ei anna tugeva matemaatika andega noortele nii suurt eelist kooli pääseda kui GAG koefitsiendid?

Aga need on küsimused, millele vastust ei saa, sest koolid ei kipu üldse mingit infot avaldama õpilaste eelistuste, konkursi taseme, lävendite ja muu kohta. Siin postituses olev info on kokku kogutud päris korraliku otsingute tulemusena.

Ainuke põnev statistika G4 sisseastumiskatsete tulemuste kohta, mille leidnud olen on ühel ETAG teaduskonverentsil jagatud slaididel, kus on näidatud näiteks testide keskmisi tulemusi kuue aasta lõikes. Panen ühe slaidi siia , kuid seal palju väga huvitavat statistikat, et kuidas näiteks matemaatika ja füüsika testide tulemuste jaotuskõver on ja palju muud 🙂 Soovitan piiluda, kui joonised ja arvud meeldivad. 

Harjumaa ja Tallinna riigigümnaasiumite ühiskatsed (HARTA RG).

Siinkohal pean tunnistama, et ma olen väga vähe süvenenud Viimsi ja Tabasalu RG teemadesse. Lihtsalt asukoha poolest need mõlemad ebasobivas kohas meie pere jaoks ja pole mõtet olnud aega kulutada. Kui keegi nende koolide kohta pikemalt kirjutab, andke mulle märku ja lisan siia viite.

Uute riigigümnaasiumite eripärad

Kolm riigigümnaasiumit on praegu nii uued, et neil hetkel pole veel isegi koolimajad valmis ja tööle on võetud ainult juhtkond ja seetõttu on keeruline sama põhjalikku analüüsi teha kui G4 koolide puhul. Olles nüüd käinud paari infotundi kuulamas ja veidi siit ja sealt lugenud, siis minu jaoks Pelgulinna Riigigümnaasium (PERG) on enda doktoritöö teemat arvestades muidugi kõige intrigeerivam. Nad plaanivad fookuse panna suure mõjuga ühiskondlike probleemide lahendamisele ja see on kindlasti asi, mis on praegu kriitilise tähtsusega. Natuke tekitab küsimärke, et mis tasemel on seda kõike võimalik gümnaasiumis teha? Kui nad panevad energia valdkonna tutvustamisele ja aitavad oma õpilastel leida neile sobiv koht suuremas pusles, kus õpilane oma huvide ja tugevustega saab kõige paremini kaasa aidata maailma paremaks muutmisele, siis minu meelest on gümnaasiumi tasemel missioon täidetud. 

Tõnismäe Riigigümnaasium (TÕRG) on fookusesse võtnud linnaruumi ja eneseväljenduse ja see igati põnev teema – lihtsalt minu enda tegevuste skoobist veidi väljas ja kuna see kool pole laste jaoks 1. ega 2. valik, siis pole väga süvitsi läinud.

Mustamäe Riigigümnaasium (MURG) on meie pere noorte valik number 1. Põhjustest kirjutasin juba eespool ja ei hakka pikemalt uuesti heietama. Kahtlustan, et suurem osa lugejatest on niikuinii juba alla andnud ja loobunud selle romaani lugemisest ning järgi on jäänud ainult kerges koolipaanikas lapsevanemad ja õpetajad, keda huvitab, et kuidas vastuvõtuprotsess teistes koolides käib 😀

HARTA RG sisseastumisavaldus

HARTA RG avaldused tuli teha ajavahemikul 10.-19.03, kui trimestri hinded väljas. Üllataval kombel olid nad ainuke seltskond, kes sisseastumine.ee keskkonnas Stuudiumi e-tunnistuse lingi võimalust pakkus. Kõik ülejäänud koolid tahtsid näha jooksvat hinnetelehte – ehk mitte midagi ei jäeta saatuse hooleks, vaid kõik käiakse luubiga läbi.

Valida sai 3 kooli, kuid siin loeb esimene eelistus väga palju. Nimelt esialgu tegeleb kool nüüd ainult nende õpilastega, kes selle kooli esimeseks valikuks panid. Mai alguses saadetakse kutsed õpilastele ning ainult juhul, kui ei ole piisavalt huvilisi, et täita kõiki kohti, võetakse ühendust nende õpilastega, kes kooli 2. valikuks panid.

Ühelt poolt saan sellest süsteemist aru – see vähendab koormust ja kui koolid on sarnase taseme ja konkurentsiga, ei muuda see midagi suures pildis noorte jaoks. Aga kas koolid saavad olema sarnase konkurentsiga? Ma väga loodan, et HARTA RG koolid nüüd näitavad head eeskuju ja annavad peale vastuvõtu katsete lõppu teada, et kui palju täpselt huvilisi kuhugi oli. See annaks järgmine aasta noortele võimaluse teha veidi teadlikumaid valikuid ja eks koolid saavad järgmine aasta katsete süsteemi täiustada vastavalt selle aasta sisendile ja kogemusele.

Avalduses oli sümpaatne see, et küsiti vabas vormis huvialade ja võistluste kohta. Kusjuures erinevalt teistest koolidest ei küsitud ainult nende olümpiaadide kohta, kus noor on riiklikku vooru edasi pääsenud, vaid igaüks võis kirjutada mida oluliseks peab. Olen täiesti nõus sellega, et riiklik olümpiaad võib anda lisapunkte sisseastumisel, kuid arvestades kogu seda stressi, mis noortel on kogu selle kooliteemaga, siis tore, kui keegi tunneb huvi millegi muu vastu, kui hinded ja medalid. Lisaks selline sisend annab kindlasti vestluse ajal küsimusteks inspiratsiooni.

Veidi statistikat (kinnitamata info)

Minule teadaoleva info kohaselt (aga see pole kinnitatud koolide poolt, vaid tuletatud sisseastumine.ee ankeetide numeratsioonist ja seega palun mitte viidata) esitati HARTA RG katsetel ca 1300 kohale ca 3000 avaldust. Siia kõrvale pannes info, et G4 koolides ca 450 kohta ja esitati ca 2100 – 2300 avaldust, tundub konkurss muidugi palju väiksem RG-tes. Aga see koolikohtade arv on meeletu, mis nüüd koos nende RG-tega tuleb ja esimene aasta ongi täiesti võimatu aimata, kui suur huvi mingi kooli vastu on või kui kõrgel on latt MURGi sisse saamisel.

RG hindamissüsteemid sisseastumisel on samuti erinevad

RG katsetel peavad noored tegema eesti keele, matemaatika, loodusainete ja inglise keele testi. Iga testi osa annab 25 punkti ja vestlusele kutsutakse kõik noored, kelle koondtulemus on üle 50% ja ükski testi osa eraldi ei ole samuti alla 50%. See kehtib MURGi puhul – Saue RG peab koondtulemus olema üle 50% ja eraldi osade tulemus ei tohi olla alla 40%. Kui huvilisi vähem või testi tulemused on oodatust madalamad, on koolid endale jätnud õiguse kutsuda nõrgemate tulemustega noori vestlusele.

Kuna meie peres mõlemal noorel esimene eelistus MURG ja teine Saue RG, panen siia tabelisse mõlema kooli hindamissüsteemi, et kuidas lõpptulemus kujuneb (teistes RG võib süsteem erineda). Testile pääsevad õpilased kellel ei ole trimestri hinnetes mitterahuldavaid hindeid (sh hoolsus ja käitumine).

	MURG	Saue RG
Hinded	20%	30%
Test	30%	40%
Motivatsioonikiri	20%	–
Vestlus	30%	30%

🗓️ 04.03.2024 MURG vastuvõtukord muutus ja nüüd on süsteem sarnane Saue RG-le ehk siis 30% hinded, 40% test ja 30% vestlus (motivatsioonikiri muutus vestluse osaks). Täpsem info siin.

G4 katsete puhul üks laps arvab, et saab matemaatikas üle 90% ja füüsikas üle 80%. Veidi kahtlen selles, kuid kes teab, tal hea pea, aga anne hämmastavalt rumalaid hooletusvigu teha. Tema on üsna veendunud, et vähemalt ühe kutse vestlusele saab. Teine arvas, et test väga keeruline oli ja ei usu, et sealt ühtegi kutset vestlusele saab. Elame näeme. Üldse ei imestaks, kui lõpuks täpselt vastupidi olukord on, sest ärgem unustagem, et eri suundadel võib konkursi tase väga erinev olla ja kahtlevamal noorel ainete tase ühtlasem.

Erinevad katsed, erinevad reeglid

Ahjaa – üks huvitav tähelepanek veel enne kui tänaseks lõpetan. Nimelt testide tegemise viis ja kalkulaatori kasutamine. Lugesin ühest blogist noore sisseastumise muljeid, kus ta mainis, et tal paremini need testid lähevad, kus kalkulaatorit saab kasutada. Samuti üks teine noor oma blogis eraldi välja toonud, et kus kalkulaator lubatud ja kus mitte. Tundub, et on oluline info, kuigi meie peres see armastus kalkulaatori vastu pole nii suur.

	Testide tegemise viis	Kalkulaator lubatud	Testi pikkus
32kk	paberil	EI	1h30m
G4	paberil	JAH	3h30m
Kolmikkatsed	paberil	JAH	2h30m
HARTA RG	arvutis	EI	3h

Kusjuures poeg unustaski G4 testil kalkulaatori maha ja ütles, et ühe ülesande paberil pidi tegema, ülejäänud oli peast tehtav. Ma järgmine nädal agiteerisin, et tehku kolmikkatsed ilma kalkulaatorita (kui ta niikuinii ainult MURG testi jaoks harjutama läheb ja ei plaani nendesse koolidesse minna). Ta võttis väljakutse vastu ja hiljem ütles, et seal oli selliseid ülesandeid rohkem, mida peast teha ei suutnud ja pidi paberil arvutama. G4 katsetel jäi tal aega puudu, kolmikkooli katsetel jäi tal tund üle. Aga eks tal seal motivatsioon madalam oli – muidu oleks saanud ju tehted ikka paberil ära teha.

OK – nüüd ma praeguseks lõpetan. Järgmise nädala reedel tulevad G4 tulemused ja laupäeval on RG katsed. Selles suhtes mugav, et RG katsed toimuvad oma koolis Laagris (ma tõsiselt olen õppinud hindama võimalust, et mõlema lapse katsed ühes kohas – hoolimata sarnastest esimestest valikutest oli näiteks G4 katsetel nii, et üks laps tuli saata GAG ja teine Reaalkooli teste tegema, kolmikkoolis üks tegi testi Westholmis ja teine KSG-s – avastasin veel ehmatusega, et kesklinn üles kaevatud ja mingiks labürindiks muudetud, aga õnneks said kõik õigeks ajaks sinna kuhu vaja). 

🗓️ 28.03.2023

Täpne statistika

Ma mõtlesin, et enne reedet ei ole millestki kirjutada, kuid just nägin ERR portaalis uudist “Tallinna popimatesse gümnaasiumidesse teevad katseid tuhanded noored”. Nii täpset statistikat ma varasematest aastatest leidnud ei ole ja väga tore, et lõpuks veidi seda musta kasti valgustatakse. Muidugi nüüd tekib tunne, et äkki peaks ikkagi nüüd mõne kooliavalduse veel laskma noortel teha – täna Nõo RG tähtaeg ja Nõmme Gümnaasiumi oleks võimalik ju veel avaldusi teha kuni 1. aprillini.

Oeh! Ma ei tea, mida tark oleks noortele soovitada teha.

MURG kohta on nüüd teada, et kokku on sinna teinud avalduse 2490 noort. Konkurss 6,91 noort kohale. Õnneks esimeseks valikuks on kooli pannud “ainult” 1095 noort – ehk esmane konkurss on 3 noort kohale? Käisin just noortele seda statistikat tutvustamas ja soovitasin mõelda, et äkki tahavad ikkagi teha veel mõned avaldused. Tunnen kuidas adrenaliin tõusis veres artikli numbreid vaadates.

GAG osas üldnumbrid üllatusi ei toonud, kuid hea näide Perekooli “usaldusväärsusest” – seal väideti, et kõige popimad klassid reaal ja loodus, kuid artiklis on öeldud, et hoopis ettevõtluse ehk sotsiaalia suund, mis PK info kohaselt pidi just vähem nõutud kaup olema. Seega poja šansid nüüd suurenesid, et sinna sisse saada, kuid see ei ole väga lohutav, kui laps sinna kooli väga minna ei taha. Seal üldine konkurss esimese eelistusega 7,22 ja kõiki huvilisi arvesse võttes 12 noort/õppekoha kohta.

Riigigümnaasiumid tegid tugeva debüüdi

Kui mul nüüd enda noorte pärast muret ei oleks, siis oleksin väga õnnelik riigigümnaasiumite debüüdi üle. Eks olen praegu ka, lihtsalt egoistlik kuradike alateadvuses ütleb, et tõenäosus kooli saada on ju parem, kui huvilisi vähem on.

Muidugi see on hea näide, kuidas turundus ja kommunikatsioon loeb. Sest MURG ja PERG võiks olla võrdselt huvipakkuvad noorte jaoks, kuid MURGi pani esimeseks eelistuseks 1095 noort ja PERGi 581 noort. Kahtlustan, et üheks põhjuseks võib olla see TikTok video, kus MURG kutsus noori enda kooli ja mida on vaadatud ca 25 000 korda ja jagatud ca 700 korda. Kuna sotsiaalmeedia ja viraalsus on minu uurimisvaldkonna teemad, julgen siinkohas väita, et väga harva jõuavad koolide tehtud sisulised postitused sellise auditooriumini. PERG puhul pole sarnast turundust silma jäänud ja eks need numbrid seda peegeldavad.

Artikli lõpus oli täpne statistika kõigi HARTA koolide kohta. Tahaks sarnast tabelit näha GAG-i kõigi kaheksa suuna kohta, aga see vist liigne optimism nüüd on.

Üks oluline viga artikli loogikas

Kogu see artikkel on väga Tallinna keskne – näiteks tuuakse välja, et Tallinnas õpib 9. klassis 4822 õppurit ja kohti vajab 3600 õppurit. Aga G4 koolid ja RG on huvipakkuvad vähemalt kogu Harjumaa noorte jaoks. Ja kolm riigigümnaasiumit, kes seal HARTA RG katsetel valikus olid ei asugi Tallinnas, vaid Harjumaal (Saue , Harku ja Viimsi vald). Saatsin ajakirjanikule oma tähelepaneku ja äkki selleks ajaks kui seda artiklit loed on viga ära parandatud – seega panen kuvatõmmise siia, et oleks olemas.

Aga tagasi muude tegemiste kohta. Eeldan, et seda teksti tulen täiendama reede õhtul, kui saab juba G4 statistikat analüüsida (mõni kokkab närvide rahustamiseks👩🏻‍🍳, mõni teeb tabeleid ja kirjutab blogi🤓).

🗓️ 31.03.2023

G4 tulemused saabusid

Tulemused üllatasid positiivselt !!! ⭐️🎉🥳

Ühel kolm kutset vestlusele (GAG, Reaal ja 21k) ja teisel kaks kutset (GAG ja 21k). Ainuke kool, kust kutset ei saanud, on Inglise Kolledž, aga see oli kolmas valik ja kahjuks see inglise keel tundub ikkagi nõrk koht mõlemal noorel olevat. Huvitav on vaadata, et kui erineva stiiliga on kolme kooli kutsed. Alguses mõtlesin, et äkki sõltub kirja pikkus sellest, et kas kool sinu esimene, teine või kolmas valik, kuid teisel lapsel 21k teine valik ja kutse tekst sama lakooniline.

Tulemused

Noormees, kes arvas, et saab mates üle 90% ja füüsikas üle 80% pani sellega päris täppi. Mates oli 89 punkti ja füüsikas 82 punkti. Kahjuks eesti keel jäi tal jälle napilt alla 50% – 49 punkti. Kusjuures tore on see, et sisseastumine.ee lehel näeb koos tulemustega kohe infot, et mis on nende suundade keskmised tulemused, kuhu kandideerisid.

Neiu sai matemaatika 69 punkti ja eesti keele 65 punkti. Inglise keel oli 50 ja füüsika 24 punkti, kuid see viimane oli strateegiline otsus, sest füüsika punktid tal ainult ühes kolmest valikust arvesse läksid ja seal 0,2 koefitsiendiga. Ehk oligi plaan füüsikaülesanded kõige lõppu jätta ja teha ainult juhul kui muud asjad tehtud. Nagu eelpool mainitud, siis kõigil tuttavatel noortel jäi aega puudu G4 katsetel ning siinkohas võib täiesti olla probleem selles, et mõni tubli noor ei saanud kutset seetõttu, et ei teinud endale vastuvõtukorrast koefitsientide loogikat selgeks ja kulutas liiga palju aega teemadele, mis punktide mõttes ei olnud nii olulised.

Keskmised tulemused

Mind üllatasid praegu kõige enam matemaatika keskmised punktid. Näiteks ettevõtluse suunal oli keskmine matemaatikas 30 ja arvutiteadustes 37. Isegi reaalkoolis, kuhu minu teada nõrga reaalainete taustaga noored ei kipu ennast proovile panema, oli keskmine tulemus matemaatikas progemise suunal 41. Inglise keeles jälle oli keskmine siin eri suundade juures 54 ja 59 punkti vahel ja see nüüd ilmselgelt meie pere noortel koht, kus on arenguruumi.

Püüdsin nüüd veidi infot siit ja sealt keskmiste punktide kohta koguda ja panen luureandmed siia tabelina.

	EK	Mate	Füüs	IK
GAG
arvutiteadused	55	37	37	56
ettevõtlus	57	30	26	54
bioteadused	61	41	40	56
Reaalkool
pogrammeerimine	56	41	40
majandus	59	37	35
21. kool
reaal-loodus	59	42	42
IK ja rahvusvahelised suhted	58	30		59
Inglise Kolledž
eestikeelne ÕK	60	33	29	56
inglisekeelne ÕK	56	29	27	58

Eesti keele keskmine tase tundub üsna ühtlane suundade lõikes, matemaatika kõigub juba rohkem ning kõige erinevamad on füüsika tulemused. Aga eks siin mängivad rolli koefitsiendid. Näiteks pojal füüsika punktid läksid koefitsiendiga 1, aga tütrel 0,2 – ehk ühel oli mõistlik kohe füüsika käsile võtta ja teisel jätta lõppu, et kui aega üle jääb.

Humanitaarid ja reaalid

Nüüd ongi küsimus, et kas noored ei peaks tegema suunavalikuid peale seda kui punktid käes. Sest siin juba mitmel tuttaval noorel olnud “avastamisrõõmu”, et viielistes ainetes oled keskmiste seas, aga nõrga neljaga aines tugevalt üle keskmise. Näiteks matemaatika asemel on keeltes väga hea tulemus või vastupidi. Praegu tundub arusaamatu, et miks mu enda tütar 21k inglise keele ja rahvusvahelised suhted valis, sest ilmselgelt oleks ta punktid sobivamad sinna reaal-looduse klassi hoopis. Aga kuu aega tagasi avaldusi tehes oli meil ju mõlemal üsna kindel arvamus, et keeled ju viied, aga reaalained neljad ja seega pigem ikka humanitaariga tegu.

Kui saaks ajas tagasi minna…

Kui nüüd saaks aega tagasi keerata, soovitaks tütrel hoopis GAG keskkonna suund esimeseks valikuks panna ja võibolla Reaalkoolis majandus teiseks valikuks ja kolmandaks 21k reaal-loodus. Muidugi oleks pidanud testis inglise keele lõppu jätma ja füüsika kohe koos matemaatikaga käsile võtma, kuid tal füüsikaga üsna hästi ja see poleks probleem.

Aga tagantjärgi tarkus pidigi täppisteadus olema. Kui nüüd homne MURG test õnnestub ja saavad sinna sisse, siis õnneks kolm aastat saavad avastada erinevaid asju võttes nüüd arvesse kõike seda, mis nad enda tugevuste ja nõrkuste kohta sellel kevadel õppisid. Seetõttu mulle riigigümnaasiumite süsteem meeldib, et noor inimene ei pea ennast mingi teemaga kolmeks aastaks lukku panema siin puuduliku sisendi baasil.

Aga ma ei taha mõelda olukorrale, et kui RG-d aasta hiljem oleks avatud. Sellisel juhul oleks nüüd istunud siin oma tagantjärgi tarkusega ja enda peale väga kuri olnud. Õpetajana peaks ju suutma ikka aru saada, mis noore tegelik tase on, kuid oma lastega alati palju keerulisem objektiivselt hinnata olukorda, kui õpetaja rollis klassis. Lisaks need hinded on üsna eksitavad.

Kas koolide eelistuste järjekord on oluline?

Hästi palju oli ju avalduse tegemise ajal peamurdmist selle üle, et kui oluline on koolide järjestus. Hetkel tean noori, kes said kutse kõigisse kolme kooli (aga need üldiselt noored, kes on reaalainetes väga tugevad), samuti on neid, kes said näiteks kutse vestlusele nüüd oma II eelistuse kooli (21k), kuid esimesse eelistusse kutset ei saanud.

Praegu tundub mulle, et pigem G4 koolide puhul loeb järjestus vähem kui RG puhul (seal ju väidetavalt enne I eelistuse vestlusi ja kutseid ei hakata üldse nende noortega tegelema, kelle jaoks kool teine eelistus). Siin võibolla on see koostöö/konkurents teema… RG toimetavad ühiselt ja seega nende jaoks ei ole oluline iga kooli jaoks optimeerida (saada endale kõige tugevamad õpilased). G4 koole kannustab pigem konkurents. Aga hea, et erinevaid valikuid on.

Nõrk koht on nüüd selles, et kas on võimalik, et tugevamad õpilased jäävad välja RG-st, sest nad koolid vales järjekorras panid? Eks see vist asi, mida nad saavadki analüüsida peale seda, kui esimese aasta vastuvõtuprotsess on korra läbi tehtud.

Väike reflektsioon

Enne kui tänase sissekande lõpetan, tahaks veidi emotsioone jagada. Ühelt poolt olen ma väga uhke ja õnnelik oma noorte tulemuste üle, kuid teiselt poolt on kurb olla ja seetõttu ma kuskil avalikult midagi tänase kohta ei postita. Täiesti ebaloogiline, kuid tundub, et isegi nagu väikesed süümekad on praegu.

Miks kurb?

Sest päris mitmed tuttavad noored ei saanud kutseid oma esimesse valikusse ja mõni ei saanud ühtegi kutset. Ja seetõttu olen kurb, et nad kõik oma soovitud eesmärki praegu saavutada ei suutnud. Tunnen neid noori oma laste esimestest lasteaia päevadest peale, osadega neist olen siin aastaid koos robovõistlustel käinud kaasjuhendaja ja elan neile kogu südamest praegu kaasa. Eks võibolla seetõttu on väga vähe avalikku infot sisseastumisprotsessist, sest kellel hästi läheb ei taha kiidelda ja kellel halvasti läheb, see tahaks lihtsalt ignoreerida.

Päris hea, et mul on see salajane blogipostitus, et kuhu saab nüüd mõtted kirja panna ausalt ja ennast tagasi hoidmata. Loodetavasti maiks on kõigil mõni õnneliku lõpuga lugu ja tänased nukramad emotsioonid on asendunud positiivsetega ja iga noor on leidnud endale toreda gümnaasiumi või põneva eriala mõnes kutsekoolis ning tänased emotsioonid on ajalugu.

🗓️ 01.04.2023

HARTA RG test

Täna viimane ja see kauaoodatud riigigümnaasiumite test oli. Toimumiskohaks oli enda kool ja kuigi see kindlasti ühelt poolt mugav, siis teiselt poolt igav. Et põnevam ju teisi koole ikka nähe ja kohata uusi inimesi. Aga kuna MURG-il hetkel maja ei ole, seetõttu selline logistika arusaadav ja usun, et järgmine aasta juba toimub nende sisseastumistest uues koolimajas.

Testi koosnes neljast osast – eesti keel, inglise keel, matemaatika ja loodusained (füüsika, keemia, geograafia ja bioloogia). Iga testi osa annab 25 punkti ja praeguse info järgi tuleb saada iga osa eest vähemalt 50% punktidest, et kindalt vestlusele kutset saada. See osa veidi segane, sest viimaste päevade Instagrami storydes on nad maininud, et vaatavad lävendit tulemuste kontekstis.

Noorte tagasiside (kahjuks väga lakooniline nagu alati)

Testi tegemiseks oli kokku kolm tundi, kuid poeg ütles, et ta tunniga umbes valmis sai ja oli tunnike veel üle kontrollinud. Tütar oli peaaegu lõpuni ja ütles, et eriti keegi peale venna ja veel ühe klassikaaslase ei lahkunud väga vara (nad seekord lausa ühes klassis olid, sest klassidesse paigutamine oli perekonnanime järgi toimunud). Aga see huvitav, kuidas kahelt lapselt täiesti vastuoluline info tuleb isegi siis, kui nad täpselt samas ruumis sama testi teevad.

Matemaatika osa oli suures pildis lihtne olnud, kuid poeg seal ühe teoreetilise küsimuse valesti vastas (Väide: “Viisnurgal on kaks diagonaali” – õige/vale). Täielik anomaalia, sest rahulikult mõeldes on ju võimalik kasvõi paberil läbi joonistada, kuid eks testi ajal kui närv sees ei pruugi asjad nii loogilised olla. Muidu matemaatika lihtsam, kui näidisülesanded (saan aru, et kool oli saanud tagasiside, et ülesanded liiga keerukad kalkulaatorita lahendamiseks).

Üks laps jälle veendunud, et test läks hästi ja teine arvab, et tulemus tuleb kehvem kui G4-s, kuid ma ise väga ei usu. Tundub, et eilne G4 tulemus võttis endal suurema paanika maha ja olen üsna optimistlik selles osas, et vähemalt MURG vestlusele nad kutse saavad. Muidugi elu on näidanud, et optimistel suurem oht pettuda, kuid see risk tuleb võtta, sest märtsikuus kulutasin oma aastanormi närvirakke siin ära.

Järgmised olulised kuupäevad

Tulemused avaldatakse 11. aprill kell 16. Samal päeval neil ka vestlused 21k ja Reaalis… Tuleb tegus päev. Neil 12. aprill sünnipäev ja see õnneks kooliralli osas stressivaba päev saab olema. Või mitte, sest praegu meenus, et 6. aprillil kolme kooli ühiskatsete tulemused ja vestluse ajad tulevad ja kalendrisse võib asju veel juurde tulla.

Jälle üks põnev artikkel silma jäi

Iga kord kui mõtled, et tead, millal järgmine kord kirjutad, siit tuleb mõni uudisnupp, mida tahaks kohe kommenteerida. ERR-s lugu “Ligi 3000 noort tegid Tallinna ja Harjumaa riigigümnaasiumeisse ühiskatseid” siis veidi reflekteerib täna toimuvat. Minu seisukohast siis seal kaks asja silma jäi.

“Mind otseselt ei huvita, kas see kool on eliitkool või midagi muud, mind huvitab näiteks, kas valikained on seal huvitavad, kas riigigümnaasiumides näiteks moodulid on huvitavad. Ma tahan teha midagi, mis köidab ja motiveerib õppima,” 

Elmo T.

See tsitaat võtab ilusasti kokku, et mida peaks kooli valikul hindama 🙂 Kusjuures Elmo on samuti Laagri kooli õpilane. Huvitav kui paljudel Laagri noortel RG esimene eelistus ja G4 teine eelistus? Päris huvitav ka see, et kuidas riigieksamite dünaamikat hakkab nüüd kolme aasta pärast mõjutama riigigümnaasiumite avamine Tallinnas?

Teine tsitaat artiklist, millele kahe käega alla kirjutaks on Tõnismäe Riigigümnaasiumi direktori ettepanek:

See tundub nii loogiline ja mõistlik ettepanek, et ainuke küsimus on see, et miks seda tehtud ei ole? Noored teevad aprilli alguses testid ära ja saavad teada, mis nende tugevad ja nõrgad küljed on seejärel valivad koolid, kellega oma punkte jagada. Koolid saavad kasutada koefitsiente, et pingeread suunale sobivad tuleks.

Ma ei näe sellel ettepanekul praegusel hetkel ühtegi miinust. Noortel jääb segadust vähemaks, kui tase teada, saab valida koolid, mis vastavad sinu tasemele ja nõrgemad koolid ei pea osutama ühiskondlikult kasulikku teenust, pakkudes testimisvõimalust ja vestluseid neile noortele, kelle jaoks nad on C, D või E plaan.

Õpetajatel jääb aega, mida panna noorte õpetamisse ja uute põnevate materjalide loomisesse või kasvõi spa-puhkuse alla, et närve ravida 😀 Ja kui süsteem on selgem, saab tähelepanu pöörata erinevate koolide eripäradele, et iga noor päriselt oma huvidele ja tasemele vastava väljundi leiaks peale põhikooli.

🗓️ 03.04.2023

Esimene vestlus

Esimene vestlus on tehtud. Neiu käis 32kk vestlemas ning kõige õpetlikum osa kogu loost oli autosõit. Seal ta vaatas üle 32kk pool saadetud küsimused ja arutasime koos nende teemade üle.

Kõige keerulisem küsimus oli see viimane. Et mis on õige vastus sellisele küsimusele? Üldiselt olen selle põhimõttega, et kui olla täiesti aus, sest nii on elus jamasid vähem, kuid pean tunnistama, et vähemalt koolikatsete perioodil on kiusatus see põhimõte puhkusele saata, sest ilmselgelt kogu süsteem ei soosi liigset ausust. Mis on väga kurb.

Väga lühike vestlus

Olin veidi isegi ehmunud, et kui autouks avanes ja neiu tagasi juba oli, sest olin vaimu valmis pannud palju pikemaks ootamiseks. Ta ise veidi pettunud oli, sest ka tema oli valmis pikemaks vestluseks. Aga oli lihtsalt küsitud, et kuidas koolis läheb, mis koolidesse veel kandideerid, kas said G4 kutseid ja millistesse koolidesse ning kas suunad on võrdväärsed.

Lõpetuseks oli öeldud, et kindlasti märku annaks, et kui mõnda teise kooli kutse vastu võtab. Et nad ei hoiaks talle asjata kohta kinni. Kas selle märkuse peale võiks eeldada, et koht 32kk on olemas? Kui nüüd mõne A või B eelistuse kutse saame, siis kindlasti ära ütleme viisakalt selle kohta.

Aga kokkuvõttes võib öelda, et see ikkagi tore, et noor sai nüüd käia seal vestlemas. Tema sõnul seal kaks väga rõõmsat ja sõbralikku õpetajat oli ja seega kogemus oli positiivne (lihtsalt see küsimuste vähesus oli pettumus). Karta on, et ülehomne GAG-i vestlus ei ole enam nii lihtne ja pingevaba.

Aga ma nüüd ei teagi, mis pojaga teha. Tal GAG vestlus ju homme hommikul ja alles pärastlõunal 32kk vestlus. Seega valetpidi asi. Pealegi kui tüdrukul on päris korralik kunstianne ja samuti ta oma huvidelt sobiks isegi 32kk õpilaseks, siis poisil ja 32kk on väga minimaalne see ühisosa. Praegu on kiusatus soovitada tal see vestlus ära tühistada, kuid seda saab äkki mõelda homme peale GAG vestlust.

Kas ma olen liiga kaasatud?

Viimastel päevadel olen mõelnud selle peale, et kas ma praegu sekkun liiga tugevalt sellesse protsessi? Olen täiesti kindel, et ilma minu sekkumiseta ei oleks noored seda G4 koefitsientide teemat enda jaoks nii täpselt teadvustanud, et oskaksid lähtuvalt sellest eksamil ülesandeid prioritiseerida ning sellisel juhul ei pruugiks testitulemus nii hea olla. Samuti tütar soovis täna autos minuga näidisküsimuste üle pikemalt arutada. Arvestades, et meil kaks aastat selline lakooniline puberteet majapidamises möllanud, siis ma väga nautisin seda autosõitu kooli juurde. Ei mäletagi, millal viimati nii pikalt erinevate teemade üle temaga järjest arutada sai.

Mõtlen sellele, et 9 aasta jooksul, mis noored on nüüd põhikoolis käinud olen jõudnud ülikoolis nii baka- kui magistriõpingud läbida (ja seda Pärnus ja Tartus) ja viimane sügis kasvasid doktoriõpingud ja erinevad projektid nii üle pea, et paar kuud isegi Stuudiumi ei sattunud. Noored siin mõnikord nädal aega kahekesi on pidanud majandama nii oma kooliasju kui majapidamist. Seega pigem tunnen, et võin endale praegu need kaks kuud lubada veidi aktiivsemat sekkumist. Ega ma nende asemel teste ära teha ei saa ning vestlused peavad nad ise peetud saama, kuid kui nad on huvitatud minu nõuannetest ja soovitustest, siis oleks väga imelik keelduda aitamast.

🗓️ 04.04.2023

Esimene vestlus GAGis

Täna hommikul käis poeg GAG-is vestlemas. Tal mure oli, et kuidas vastata, et kui küsitakse, kas GAG esimene eelistus. Kuna ta loomult väga ausameelne, siis soovitasin vestlusel vastata, et ta kaalub MURG ja kesklinna koolide vahel. Kui nüüd koolile vastused ei meeldi, pole midagi teha. Sellist kooli ma niikuinii ei soovitaks valida, kus noor ei tohi oma kõhklustest koolivalikul ausalt rääkida.

Vestluse esimene osa oli inglise keeles. See oli nüüd ette teada, kuid üllatas, et seal pidi noormees inglise keeles arutama teemal, et kas riigid peaksid teisi riike aitama, miks ning tooma näite, et kus on aidatud. Esimese poole oli noor ilusasti ära argumenteerinud, et ikka tuleb aidata, sest siis sind aidatakse, kui vaja, kuid ta hätta jäi näidete toomisega. Oli pakkununud Ukrainat, kuid taheti mingit muud näidet. Olin üsna üllatunud sellise küsimuse üle. Eeldasin, et reaalklassi noortel pigem uuritakse, et mis on tehnoloogia roll ühiskonnas või kuidas näiteks tehisintellekti areng võiks laiemat ühiskonda mõjutada. Geopoliitilised arutelud sobiks pigem sotsiaalia suunale kandideerijate jaoks.

Muud küsimused olid loogilisemad. Mulle meeldis eriti see küsimus, et kas parem üks või mitu töökohta – väga aktuaalne teema praegusel hetkel, kus tööturg on muutumas.

Uuriti hinnete ja puudumiste kohta. Nad ikka seda selektsiooni teevad luubiga – oli vaadatud käitumise ja hoolsuse hindeid suisa ainete lõikes. Küllap seal põhjus, miks kohe kutset ei saanud, sest päris viieline nüüd noormees ei ole ja on puudumisi seal lehel. Eriti tublidele antakse kutse kohe vestluse lõpus nagu olen aru saanud, kuid temale öeldi, et nädala lõpuks otsustavad ja kui kutse saab, tuleb 28. aprilliks vastata. Hetkel pole punkte veel sisseastumine.ee lehele tekkinud, kuid tahaks näha, et mis see skoor tuli.

Esimene loobumine – 32kk

Tagasiteel autos arutasime noormehega, et mida teha 32kk kooliga. Kuna ta sinna mitte mingil juhul minna ei plaani ja see kool tõesti pole reaalainete fännile sobivaim koht, siis otsustas loobuda vestlusest. Muidu oleks ta pidanud täna ju veel teisele vestlusele minema. Pigem pangu Westholmis ikka vestlusoskused proovile (eeldusel muidugi, et sinna ikka kutsutakse).

Vestluse punktid tulid

Nüüd tulid vestluse punktid – 70. Ei oska isegi öelda, et kas hea või halb… Pigem vist ootuspärane, sest ega noormees väga suur vestleja ei ole, kui teemad ei kõneta. Eks homme saab teise noore punktidega võrrelda.

Neiu täitsa mures vestluse pärast peale venna muljeid – palus mul talle mingid küsimused välja mõelda ja nüüd õhtul köögilaua taga arutasime maailma probleeme inglise keeles. Pean ütlema, et mulle hakkavad need sisseastumiskatsed täitsa juba meeldima, sest lapsed tavapäraselt nii iseseisvad, et naljalt abi küsima ei tule. Väga mõnus vaheldus, et võõraste noorte asemel saan enda lapsi aidata 🙂

Mida sa kuldkalalt paluksid, kui ta teile ainult ühe soovi täitumist lubaks? Või millised on hea liidri iseloomuomadused? Kuidas saame aidata arengumaid? – umbes sellises stiilis küsimused välja mõtlesin talle.

🗓️ 05.04.2023

Teine GAG vestlus

Täna toimus teine GAG vestlus ja kahjuks tundub, et ma ei suutnud tabada õiget fookust oma küsimustega. Lapse sõnul taheti näiteks teada, et kuidas Eesti eelarvet tasakaalu saaks viia. Oli vastanud, et peaks kulusid ja tulusid analüüsima, kuid see polevat piisav vastus olnud, vaid taheti konkreetseid ettepanekuid.

Neiu täiesti veendunud, et kogu vestlus täiesti metsa läks. Eks päeva lõpuks tulevad punktid ja siis saab täpsemalt analüüsida. Kui ma eile temaga erinevaid küsimusi arutasin inglise keeles, olin ise igatahes väga uhke ja isegi veidi üllatunud, et ta suudab nii paljudel erinevatel teemadel vestelda väga hästi. Veidi kurb, et nüüd see intervjuu talle tekitas tunde, et ta ebapädev.

Esimene äraütlemine 🙁

Piilusin nüüd sisseastumine.ee lehele ja tänase vestluse punktid seal üleval (kell 15 täna info saabus – eile punktid hiljem tulid). 44 punkti vestluse eest ja teade “Kahjuks ei ole sind õpilaskandidaadiks arvatud.”

Kurb on, kuid eks seda võiski aimata – ei kujuta isegi ette kui suur see konkurss seal ettevõtluse suuna peale olla võis ning kokku ju kohti ainult 18-le noorele. Aga loodan, et neiu asja südamesse ei võta. Sest GAGi kutset tahtis ju eelkõige selleks, et see äkki MURG vestlusel abiks saab olema. Ja sai vähemalt korraliku kogemuse vestlusega (32kk vestlus oli liiga lakooniline). Järgmine nädal nüüd 21k veel vestlust harjutada saab. Ja loodetavasti kolme kooli katsetelt saab veel kutseid.

Noormehe osas pole mingit otsust tehtud. Kahtlustan, et nad see nädal vaatavad, et kui head palad pakkumisel on ning kui kõiki kohti viielistega täita ei suudeta, siis saadetakse kutse neile, kel keskmine hinne 4,6. Tundub, et kas põhivarianti on, et kas tuled kohe vestluselt kutsega või on pigem vastus eitav. Või jäetakse sind kuhugi Schrödingeri kassipuuri ja pead ise mõtlema, mis olekus sa seal oled.

🗓️ 06.04.2023

See postitus on ikka väga pikaks veninud. Ma tahaks loota, et äkki sellest on kasu edaspidi põhikooli lõpetajatele ja nende vanematele. Eks see ühe inimese vaade kogu protsessile on, kuid saan ju kahe lapse baasilt võrdlusi siin teha ja see veidi laiema vaatenurga annab.

Püüan kirjutada siia asju, mida oleksin ise hea meelega tahtnud detsembris/jaanuaris teada. Enda noori see ei aita, kuid ma usun universumi karmasse. Kui see postitus kedagi aitab, siis küll see kunagi endani jälle positiivselt tagasi jõuab.

Veidi veel GAG vestluse teemadel

Jäi nüüd kripeldama küsimus, et kuidas on võimalik, et see noor, kes pole just väga aktiivne suhtleja, teab pigem ühiskonna teemadest vähem ja inglise kõnekeel on puisem, sai ikkagi tunduvalt rohkem punkte vestlusel kui teine noor, kes inglise keeles suhtleb täitsa vabalt, tajub palju enam erinevaid nüansse ühiskonnas ning on parema verbaalse väljendusoskusega.

Seega läksin nüüd GAG vastuvõtukorda uurima ja selgus, et vestluse punktid kujunevad järgmiselt:

• 30% – 9. klassi hinnetelehe hinded ja hinnangud;
• 35% – võõrkleene vestlus, sobivus õppesuunale ja silmaring;
• 20% – saavutused ja tunnustused;
• 15% – ühiskondlik aktiivsus.

See nüüd selgitas kõik. Kuna kumbki laps puhta viieline ei ole, siis sealt kohe palju punkte ära läks ja neiu keskmine hinne madalam kui vennal. Poiss siin ikka piirkondlikel olümpiaadidel käinud, kuid neiul viimastest aastatest suuri saavutusi ette näidata pole. Ja ühiskondlik aktiivsus mõlemal kehvapoolne kui aus olla.

Eks nüüd küsimus, et kas siin mul kui lapsevanemal puudujääke, kuid ma ei tea, mida teisiti oleks pidanud tegema. Ma ikka keskmisest tunduvalt aktiivsem ning ise loen uudiseid kolm korda päevas vähemalt ning olen püüdnud noortele ikka rääkida, kui mõni põnev teema esile kerkib. Aga veider tundub neid sundida uudiseid vaatama. Küllap nad siis ei ole nö eliitkooli materjal… Ei mäleta endal eriti suurt huvi ühiskonna teemade vastu isegi gümnaasiumis – alles ülikoolis tekkis suurem huvi.

Kui nüüd kellegil kodus laps, kes kindlasti tahab GAG-i edasi õppima minna ja aega on veel katseteni, siis mõned soovitused:

• Mida kõrgem keskmine hinne, seda parem. Tasub võtta näiteks koduõpetaja appi, kui mõni aine neli ja proovida see ikkagi viieks saada, kui nüüd kindel soov GAGi saada on;
• Iga päev uudiseid jälgida ja arutada koos perega. Kusjuures mitte piirduda lihtsamate uudistega, vaid arutada välispoliitika, riigirahanduse jmt teemade üle;
• Leida vabatahtliku töö projektid, kus aktiivselt panustada. Kuigi arvestades, et meie noortelt minu teada ei küsitud ühiskondliku töö kohta, siis täpselt ei tea, kuidas nad selle info kätte saavad;
• Rääkida oma tugevamates ainetes õpetajaga, et saaks ikkagi olümpiaadile või mõnele võistlusele minna.

Ja muidugi eesti keel, matemaatika, füüsika või inglise keel peab olema üle keskmise (vähemalt kaks neljast), et üldse testivoorust edasi pääseda.

Kolme kooli tulemused

Nüüd tulid kolme kooli tulemused. Siin huvitav see, et koos tulemustega tuli kutse ainult esimesse valikusse. See nüüd pettumus kui aus olla – lootsin, et ikkagi saavad Westholmi vestlema minna. Aga äkki tuleb kutse hiljem.

Punktid noortel üsna võrdsed tulid, kuid üllatavalt seekord inglise keel kõige kõrgema skooriga tuli mõlemal (85/100). Vaadates inglise keele keskmisi punkte, tundub, et seal see test nõrgem oli. Seekord tütar sai mates vennast kõrgema tulemuse (ja nüüd ma juba 100% veendunud, et tegu ikka reaalinimesega), kuid poiss arvas põhjuseks olevat selle, et siin rohkem selliseid keerulisemaid tehteid oli, kui G4 testil ja seetõttu võis kaotada punkte, kuna ta ju minu ärgitamisel ilma kalkulaatorita läks. Eesti keel oli ühel noorel 67 ja teisel 64.

Avaldus sai tehtud ju sel ammusel ajal, kui me kõik siin millegipärast arvasime, et neiu humanitaar ja näen praegu kuue suuna keskmisi punkte ja panen need siia kirja.

	Eesti keel	Matemaatika	Inglise keel
TÜG: humanitaar-meedia	65	34	74
TÜG: reaal-digitoode	66	49	77
JWG: humanitaar	67	36
JWG: reaal	69	56
KSG: sotsiaalained	67	37
KSG: loodusained	69	55

Kui nüüd siin vestluse kutsumise aeg näitab nö suuna pingerida, siis tüdruk kõrgemal postitsioonil TÜG osas (tal kohe esmaspäeva pealõunal virtuaalne vestlus on – saadeti Meet link). Poisi intervjuu täpselt sünnipäeval ehk kolmapäeval.

Ühelt poolt Meet on muidugi mugav variant, et suhelda, kuid teiselt poolt kui nüüd päriselt kaaluks Ühisgümnaasiumi minekut, siis võib tekkida ju olukord, kus noor võetakse kooli vastu nii, et ta isegi ei tea, kus koolimaja asub. Katsetel oli üks Westholmis ja teine Kadrioru Saksa Gümnaasiumis ning kuigi olen nüüd linna sõites näidanud, et kus Ühisgümnaasium asub, on ikkagi veidi veider, kui esimest korda näeks koolimaja seestpoolt 1. september. Olles ise ligi 100-s Eesti koolis nüüd oma külalistundide ja koolitustega käinud, siis tean, et kooli kohta saab palju teada juba lihtsalt koridorides ringi uidates.

Väga suuri emotsioone need punktid nüüd kahjuks siin ei tekitanud. Kusjuures ma ei taha öelda, et tegu halbade koolidega, kuid nad ei ole logistiliselt väga mugavas asukohas meie jaoks ning ei eristu väga teravalt kõigist teistest koolidest, mis kompenseeriks seda pikka rännakut.

Aga mis tasemel on noorte inglise keel?

Kui ma selles olen nüüd veendunud, et mul mõlemad lapsed reaalid, siis selle kohta ei oska küll mingit arvamust avaldada, et mis nende inglise keele päriselt on nö A2, B1, B2 jne tasemel.

Ega nüüd muud ei ole, kui täiendan ajatabelit siin lõpus ja järgmine nädal neli vestlust + kõige olulisemad testitulemused saabuvad. Lisaks muidugi väike pidu kolmapäeval, et 2 x 16 tähistada.

Üks uitmõte HARTA RG katse kohta

Jäin praegu ajatabelit täiendades mõtlema, et kui nüüd HARTA RG test nii lihtne kui noored väidavad (välja arvatud loodusteaduste faktiküsimused), siis neil võib tekkida olukord, kus valdav enamus üle 50% saavad. See nüüd esiteks tähendab neile väga suurt koormust kui peavad nt 800 noorega vestlema, kuid veel olulisem, et motivatsioonikirja ja vestluse punktid võivad olla otsustavad kui testi punktides see eristumine väike. Ja see ei ole julgustav mõte arvestades, et vestlus ei ole meie pere leivanumber.

Mingil määral isegi mõistan G4 kiusatust väga keeruline test teha – see aitab kindlasti paremini noori välja sõeluda. Noorte jaoks jälle parem võiks ikkagi olla see, kui ikkagi testis saad vähemalt rahuldava tulemuse.

Pean ikkagi mõned mõtted kirja panema siia, sest avalikult ma hetkel sel teemal arutleda ei taha. Kuid see sinine osa nüüd selline, et otseselt koolikatsetesse ei puutu ja seega täiesti OK, kui värvilistes kastides lood vahele jätad 🙂 Lihtsalt ma püüan aru saada, kas gümnaasiumite nii erinev tase on nüüd hea või halb. Ühelt poolt saan aru sellest soovist toimetada koos inimestega, kelle pärast enda tempot ei pea maha võtma. Inimesena, kes on matemaatikas kiirema mõtlemisega, olen väga tihti olnud olukorras, kus mind häirib, et asjad minu tempos ei liigu. Ainuke aine ülikoolis, kus matemaatika oli enda jaoks väljakutse, oli Pärnu Kolledži finantsanalüüsi aine, kuid seal oli see probleem, et pool kursust kippus ainest läbi põruma ning osadel see aine sai põhjuseks, miks ülikoolidiplom saamata jäi. Teiselt poolt õpetajana on nii suur vahe, kas klassis on paar laiema silmaringiga õpilast või mitte. Need õpilased on kulla kaaluga erinevates aruteludes. Sest nad tõmbavad teised diskussiooni kaasa ja tänu nendele kasvab terve klassi motivatsioon teemas osaleda. Kui selliseid õpilasi klassis ei ole, siis mingi hetk õpetaja ei suuda pingutada ja tunnid muutuvadki kuivaks loenguks. Nüüd püüangi mõelda, et kas suuremas pildis on ühiskonnale kasulikum, kui meil on mingi hulk eriti andekaid, kes omavahel võrgustunud on ning ülejäänute tase on nende edasijõudmise arvelt veidi madalam või oleks meil parem ühiskond, kui sellist hariduslikku segregatsiooni ei toimuks. Kus andekad ei saa liikuda alati omas tempos, kuid nad aitavad teistel kiiremini liikuda. Vaadates praegu ühiskonna polariseerumist ja seda, kuidas tehnoloogia liiga kiire areng käristab lõhesid ühiskonnas veel suuremaks, siis isiklikult tundub mulle, et peame neid lõhesid vähendada proovima, mida üldse saame mõjutada siin oma väikeses konnatiigis. Teiselt pool keerukus järjest suureneb ja seega vajame ühiskonnana eriti andekaid inimesi, kes suudaksid innovatsiooni luua. Me vajame paindlikumat koolisüsteemi – ehk kooli, kus erinevad õpilased küll kohtuks ja saaks üksteiselt õppida, kuid samal ajal andekad õpilased saaksid väljakutseid, mis neid pingutama panevad. Ja riigigümnaasiumid võivad sellesse probleemi omalt poolt panuse anda. Oletame, et eriti tublide jaoks on GAG ja Reaal ikkagi esmane valik. Aga sellisel juhu riigigümnaasiumid moodustavad teise taseme – võibolla üldine tase pole nii kõrge, kuid valikute rohkus ja õppekava paindlikus kompenseerivad selle. Ning kui meil lisandub Tallinnas ja Harjumaal lisaks kesklinnakoolide 400-500-le kohale nüüd 1300 kohta riigigümnaasiumite näol, siis paratamatult tekib olukord, kus tavalistes munitsipaalgümnaasiumites keskmine tase langeb, sest nö tõmbekeskusi juurde, kuhu noored tahavad edasi liikuda ja kuna seal katsed, siis riisutakse teine kiht akadeemiliselt võimekamaid ära. Võibolla peaks küsima, et miks noored nii erineva tasemega on põhikooli lõpuks, kui Eestis peaks olema võrdsuskool? Võibolla koht, mida peaksime parandama, on hoopis palju varem kuskil põhikoolis? Igatahes tekitab kogu see protsess palju uusi ja põnevaid küsimusi meie haridussüsteemi kohta.

🗓️ 11.04.2023

Nüüd on pikk paus nüüd olnud. Aga ega midagi väga uut tänaseni ei ole juhtunud. Panen mõned punktid:

• Poisil pole GAG-is mingeid uudiseid.
• Tütar käis nüüd esimaspäeval TÜG vestlusel (tegelikult ei käinud kuskil, sest vestlus Meet toimus). Mingit tagasiside (punkte või kutset või äraütlemist pole tulnud).
• Mingi hetk ilmus tüdrukule Westholmi juurde (see tal kolme kooli katsetel teine eelistus) märge, et “Kahjuks sind vestlusele kutsutud ei ole”. Ega ei saa pahaks panna – ma ka teda nende punktidega humanitaarklassi vestlusele ei kutsuks – reaalklassis võiks küll konkurentsi pakkuda.
• Poisil homme TÜG vestlus – 0 emotsiooni juba selles osas. Temal pole Westholm (mis samuti teine valik) midagi veel kirjutanud – lihtsalt tekst “Otsust ei ole veel tehtud”.
• Täna käisid noored G4 teisel vestlusel – üks 21k ja teine Reaalis. Pole mingit tagasiside ega punkte.

HARTA RG tulemused

Lõpuks tulid kauaoodatud RG punktid ja mõlemad said kutse. Ei julge kutse üle rõõmustada, sest ilmselge, et kutse vestlusele ei tähenda kutset kooli, kuid vaikselt ju loota võib. Samuti ülejäänud noored, kellele siin kaasa elan said nüüd kutse. Nüüd neil 10 päeva aega motivatsioonikiri valmis teha ja aprilli viimasel nädalal vestlus.

Kui siin nüüd sellised lapsevanemaid nagu ma ise, siis tahaksite küsida kindlasti, aga mis punktidega seis on 😀 Panen tabeli siia – ülejäänud tugevalt üle 50% tulemuse olid, kuid neiul loodusained veidi nõrgemad olid.

	Max	Keskmine	👩‍🚀	🧑‍🚀
Eesti keel	25	18	20,8	16,3
Inglise keel	25	17	23	16,5
Matemaatika	25	18	21,1	23,7
Loodusained	25	13	15,8	20,2
Kokku	100	66	80,7	77

Arvasin, et MURG tulemus rõõmustab mind väga, kuid tunnen, et kogu see protsess nii ära kurnanud, et ei suuda isegi enam tugevat positiivset emotsiooni tunda. Ja vist ei julgegi – G4 koolides ju esmapilgul tundus väga hea tulemus ja viis kutset vestlusele kahe peale tundus väga paljulubav. Aga tundub, et vestlused ei ole meie pere tugevaim külg (või pigem noorte tugev külg, sest ise vestlen täitsa vabalt igal teemal).

Eks ma olen siin viimastel nädalatel mediteerinud veidi selle üle, et kas oleksin pidanud tugevamalt sekkuma / rangem lapsevanem olema, kuid olen jõudnud järeldusele, et pigem mitte. Meil reegel olnud, et kuni hinded korras (loe: neljad-viied), seni ma ei sekku kooliasjadesse. Ja eks see noortele õppetund, et andest ei piisa, vaid pingutama peab ka. Õnneks RG osas ongi pingutatud ja võibolla ongi nii, et ollakse valmis pingutama pigem selle nimel, mida päriselt soovitakse. Eks mul endalgi läbi elu keeruline nende ülesannetega, mille puhul ma ei saa aru, miks need vajalikud on. Aga kui eesmärk silme ees, suudan päris paljut korda saata.

🗓️ 12.04.2023

Kuna on tekkinud siin juba komme veidi arutada meediakajastuse osas, siis kiirelt mõned mõtted, mis tekkisid tänast artiklit “Gümnaasiumikatsed: lapsed oksendavad, nutavad ja lõiguvad end, püüdes karmis konkurentsis ellu jääda” lugedes.

Pealkiri on nüüd küll üle võlli, kuid eks see ole tänapäevase meedia viga. Kui emotsiooni ei tekita, siis keegi ei loe. Aga siin selliseid kohti, kus ma oleks tahtnud küll mõne täpsustava küsimuse küsida. Näiteks:

Siin oleks võinud Ülle Matsin nimetada need Tallinna koolid, kes võtavad sisseastumisel arvesse lõpueksamite tulemused ja eraldi katseid ei korralda. Ise ei suuda küll ühtegi sellist kooli nimetada ja väga tore oleks ju teada. Ja Kaarel Rundu sõnadest kumab läbi arvamus, et õpilased ise kogu selles kaoses süüdi.

Kui õpilased teaks enne katseterallit oma taset ja tugevaid aineid, siis äkki nad ei peaks nii paljudele katsetele kirja panema ning saaksime protsessi lühemana hoida. Mul juba ammu siin üks idee kirja pandud ja plaanisin selle lõppu jätta, kuid selle artikli juurde sobib see ettepanek juba väga hästi.

IDEE💡: Kuidas saaks protsessi mõistlikumaks muuta Märtsi viimasel nädalal ja aprilli esimesel nädalal on põhikooliõpilaste eksaminädalad. Eksamid toimuvad veebis (EIS keskkonnas) ning õpilaste jaoks on kohustuslikud matemaatika, eesti keel ja inglise keel ning lisaks võivad valida ühe eksami (kui see näiteks on vajalik nende soovitud kooli sisse saamiseks või soovivad end lihtsalt mõnes aines proovile panna). Eksami sisu on kombo praegustest lõpueksamitest ja sisseastumiskatsetest. Siin tuleb mõelda, et kas näiteks 100% punktidest on nö praeguse eksami tase ja tublimad saavad boonusülesandeid teha või on raskemad ülesanded eksami kohustuslik osa ja sellisel juhul lävend läheb madalamaks (nt 30%). Eksamit teevad õpilased oma koolis, kuid igas eksamiruumis on üks õpetaja oma kooli oma ja üks õpetaja nö välisvaatlejana, et vältida igasuguseid kiusatusi. Aprilli teisel nädalal vaadatakse tulemused üle ja avalikustatakse EIS keskkonnas. Õpilane näeb oma tulemust ja samuti nö tulemuste jagunemist kogu skaalal. Tekib ülevaade, mis ainetes on ta keskmisest tugevam ja millistes ainetes nõrgem. Nüüd selle info põhjal saab õpilane otsustada, mis koolidesse avaldused esitada. Ja koolid saavad tulemuste pealt vajadusel tingimused sättida (näiteks reaalkooli pole mõtet alla 80% matemaatika kandideerida vmt). Siis võib näiteks aprilli vaheajal (või millal iganes kool soovib) kutsuda sobivad õpilased endale vestlusele ja mai alguseks on enamikel õpilastel koolikoht olemas. Eks see idee on nüüd väga laia pintsliga joonistatud ja vajaks nö pisemaid detaile, kuid meil on tänasel päeval olemas võimekus (HARNO, EIS jne) see asi ära teha. Probleemid, mis selline süsteem lahendaks: – Noored ei tea oma taset ja seetõttu käiakse väga paljudes erinevates koolides ja see koormus nii noorte kui koolide jaoks; – Ei tehta enam valikuid hinnete põhjal, mis ei pruugi näidata õpilase tugevaid ja nõrgemaid alasid.

Kusjuures kui need katsed oleks hästi korraldatud, protsess läbipaistev ja hindamiskriteeriumid üheselt mõistetavad, oleksin isegi nõus seal artiklis esitatud arvamusega, et katsed on harivad noorte jaoks. Aga arvestades, et kommunikatsioon puudulik, tulemuste laekumine pehmelt öeldes kaootiline, hindamine läbipaistmatu, siis ainuke õppimiskogemus siin enamike katsete juures on see, et kuidas asju ei tohiks teha.

Väike update MURGist siia

Täna jagasid nad oma Instagrami storys veidi statistikat testi tulemuste kohta. Nad kasutasidki nüüd oma õigust latti veidi madalamale lasta ja kutsusid vestlustele kõik, kelle testi tulemus üle 50% (algselt oli eeldus, et iga testiosa tulemus peaks eraldi olema vähemalt 50%, kuid nagu siit statistikas näha, siis loodusainete test oli päris keeruline ja eks vist seetõttu selline otsus tehti).

Laiemas pildis tore, et nad valisid nö õpilastesõbralikuma variandi ja need, kellel võibolla kehv päev lihtsalt oli saavad nüüd motivatsioonikirja ja vestluse abil olukorda parandada. Kuradike vasakul õlal muidugi ei saa mainimata jätta, et kui nad oleksid esialgset lävendit rakendanud, oleks enda noortel kohe lihtsam olnud, sest testis mõlemal kõik üle 50% ja senine kogemus näitab, et vestlused on meil selline Achilleuse kand. Aga loodame, et nüüdseks on kogemustest õpitud ja see vestlus läheb paremini kui varasemad.

Kusjuures motivatsioonikirjaga seoses on vastuvõtukorras huvitav punkt:

See nüüd tekitab taas küsimuse, et kui palju peaks nüüd aitama. Hetke plaan selline, et lasin ChatGPT-l välja nuputada hindamismaatriksi ja kirjutada ühe motivatsioonikirja näidise, et noored saaks aru, mis täpselt seal olema peaks. Jagasin seda infot nendega, kuid enda kirja peavad ikka ise valmis kirjutama. Ennast näen pigem juhendaja rollis, et vahepeal üle vaatan ja vajadusel kommenteerin ning mõne kohe läbi arutan. Saab olema põnev kogemus meie kõigi jaoks ma usun. Ja hea motivatsioonikirja kirjutamise oskus on väärtuslik teadmine ja kui ma liiga aktiivselt nüüd aitaks, siis noored ei õpiks üldse nii palju.

🗓️ 14.04.2023

Hommikul lehti avades jäi kohe silma artikkel PÄEVA TEEMA | Ülle Matsin: kurtmised gümnaasiumisse pääsemise eksamistressist on üle võlli. Iga võimekas noor saab edasi. Sealt tooks välja eraldi tsitaadi:

Gümnaasiumid sätestavad oma sisseastumistingimused 10. klassidesse ise, need ei ole üle riigi ühesugused. Gümnaasiumi sisseastumistest võib olla üks osa kooli sisseastumisprotsessist, mitte peamine ja ainus meede õpilaste 10. klassi valimisel. Gümnaasiumide sisseastumistingimused on kooliti väga erinevad ning koolid seavad kriteeriumid, mille põhjal uusi õpilasi vastu võetakse.
Näiteks ei kasuta kõik gümnaasiumid sisseastumisteste. Osad koolid võtavad õpilasi vastu põhikooli lõputunnistuse põhjal ja/või vestluse põhjal.

Ülle Matsin – HTM üldhariduspoliitika osakonna juhataja

Täiendasin just ajatabelit ja vaatasin, et esimesest avalduse saatmisest on möödas juba kaks kuud. Mul on kodus noored keskmiste hinnetega 4,4 ja 4,6 ning kes on teinud seni kõik katsed päris normaalsetele tulemustele. Kõige tugevam on olnud matemaatika tulemus. Ometigi on meil hetkel 0 kutset gümnaasiumitesse. Kas need noored pole võimekad või hoopis HTM ei ole ikka päriselt kursis, kuidas kogu süsteem välja näeb?

Väga tahaks endiselt vastust küsimusele, et millistest Tallinna ja Harjumaa koolides ei kasutata sisseastumisteste? Täna hommikul arutasin ühe tuttavaga seda teemat – tal samuti laps gümnaasiumitesse proovib ja samuti kursis laiemalt selliste teemadega. Me ei suutnud küll kahepeale ühtegi kooli välja mõelda, et kus on vastuvõtt ainult põhikooli eksamite baasil.

Kusjuures selles osas olen HTM matemaatikaga nõus, et koolikohti võib olla piisavalt, kuid tundub, et mitte keegi ei tea, kus need vabad kohad täpselt olema saavad. Ning seetõttu käibki praegu mingi hullumeelne toolide mäng ja üldse ei imestaks, et kui mai alguses RG vastuvõtu tulemused tulevad ja noored lõpuks saavad lõplikud otsused ära teha, siis äkki hakkab kutseid tulema nendest koolidest, kuhu hetkel isegi vestlusele pole kutsutud.

Väike update kolme kooli katsetelt

Nüüd mõlemal lapsel märge II kooli (Westholm) juures, et pole vestlusele kutsutud. Tüdruku puhul sain isegi aru, sest tema humanitaarklasside valik tekitaski siin ebakõla tegelike punktidega, kuid poja puhul üllatavam. Arvatavasti siin minu enda initsieeritud eksperiment ka veidi süüdi – oleks noorel inimesel kalkulaator kaasas olnud, oleks mate punktid kindlasti olnud kõrgemad.

See teade ei tekita enam isegi emotsiooni. Sest hoolimata pr Matsini arvamusest, et stressi ei ole, on peas mitu halli juuksekarva rohkem ning enam ei jõua isegi väga energiat panna selle jaburuse pärast muretsemisse. See vähene olemasolev energia, mis meie Segasummasuvilas alles, tuleb panna praegu lihtsalt MURG motivatsioonikirja ja vestluse ettevalmistusse. Kui sealt kutse tuleb, on kõik muu niikuinii lihtsalt häiriv taustamüra ajaloo prügikastis.

Loo moraal on siin muidugi see, et Perekooli info põhjal pole üldse mõtet mingeid plaane teha. Sest lugedes läbi mitmed eelnevate aastate teemad, tundus suhteliselt kindel info, et kolmes koolis kutsutakse suure tõenäosusega II valiku kooli vestlema ja pigem G4 koolis ei saadeta kutseid nii lihtsalt. Meie pere kogemus 100% vastupidine.

Kuidas me ikkagi reaalinimest humanitaariks pidasime?

See küsimus häirib mind tõsiselt. Miks tekkis nii mul endal kui noorel tunne, et inimene ei oska hästi matemaatikat, kuid on tugev näiteks inglise keeles? Kui vaadata noore tulemusi vs üldised tulemused neljal katsel, kus on osalenud, siis on siin ju täiesti selgelt näha, et matemaatika on keskmisest tugevam, kuid keeltega pole nii hästi.

Arvutasin nüüd iga aine puhul eraldi välja, et kuidas tulemus nelja keskmisega võrreldes:

• Inglise keel – 16% kõrgem kui keskmine
• Eesti keel – 17% kõrgem kui keskmine
• Matemaatika – 55% kõrgem kui keskmine

Nüüd huvi pärast läksin Stuudiumisse kokkuvõtvaid hindeid vaatama ning matemaatikas oli noore aastahinne “5” ainult 2. ja 3. klass – edasi olnud neli ja korra isegi kolm (see aasta oli noorel siin üldine õpimotivatsioon korra väga sügaval augus kogu selle Covid jamaga seoses). Eesti keel oli viis 6. klassi lõpuni ja inglise keel on enamik aastaid 5 olnud – kõige kehvematel aastatel neljaks korra kukkus.

Ehk need hinded vs testide tulemus ei ole kuidagi loogilises seoses. Siit tekib järgmine küsimus, et kas me koolis hindame aine tundmist või mingeid muid asju? Või testid ei vasta koolis õpitavale (ei ole loogiline, sest ma ju võrdlen osalejate keskmist tulemust). Ja kui palju noori nüüd jäi nendel gümnaasiumikatsetel kehvemasse olukorda, sest lähtusid nö suundade valikus oma olemasolevatest hinnetest ja mitte tegelikest tugevustest?

Inglise keel kõige veidram, sest noor räägib hästi inglise keelt ja ise pidas seda enda kõige tugevamaks aineks. Seetõttu ju saigi valitud 21k inglise keele klass ning kolmas valik Inglise Kolledž. Ja kõik need TÜG ja Westholm humanitaarsuunad sinna lisaks :/

Väga loodan, et uues koolis on õpetajad, kes suudavad tal aidata arendada seda matemaatika ja miks mitte ka teiste reaalainete poolt nii, et noorel tekiks motivatsioon ülikoolis võibolla sellega edasi tegeleda. Ükskõik kas LTT suunal või sotsiaalteadustes.

🗓️ 15.04.2023

Esimene kutse

Täna saabus esimene kindel kutse – neiu sai selle Tallinna Ühisgümnaasiumist. Kutse tuleb noore ja lapsevanema poolt kinnitada ja hiljemalt 20.04. Poisil pole ikka mingit vastust seal.

Eks põhimõtteliselt tuleks see kutse vist ära kinnitada, sest siis on vähemalt üks koolikoht olemas. Tegelikult küll ootaks MURG tulemused ära ja ei hakkaks enne segadust tekitama, kuid eks Tallinna Ühisgümnaasium teab ka, millal RG tulemused tulevad ja mul veidi kahtlus, et siin see teadlikult tehtud, sest kutse tekst nüüd selline:

Seda lugedes võib ju tekkida tunne, et kui noor kutse ära kinnitab, siis ta peab asuma õppima sinna kooli. Võibolla eeldataksegi, et mingi hulk noori kinnitab kutse ära ja loobub hoopis RG vestlustele minemast? Juriidiliselt on see muidugi jama – loeb ikkagi päeva lõpuks see, kuhu peale põhikooli lõpetamist paberid viid. Aga lisaks riigieelarvele ja geopoliitikale oleks väga abiks noortel, kui neil enne põhikooli lõppu mõned teadmised juurast oleks 😀

Kui koolid päriselt noortest hooliks, oleks väga viisakas näiteks kokku leppida, et millal võiks selliste kutsete vastamise päev ühiselt olla. Saan aru, et siin võiks argumenteerida, et miks kandideerida koolidesse, mis pole esimene eelistus, kuid keegi ei garanteeri ju seda, et saad esimesse või teise või isegi kolmandasse eelistusse…

MURG motivatsioonikiri

Ühe noorega siin viimastel päevadel tegelesime MURG motivatsioonikirja teemaga. Kuna tundub, et koolis pole neile räägitud, mis motivatsioonikiri on, siis arutasime kõigepealt, et mis on motivatsioonikirja roll kirjutaja jaoks (reflektsioon) ja mis on selle roll lugeja jaoks (paremini mõista kirjutaja motivatsiooni). Edasi võtsime ette motivatsioonikirja juhendi ja palusin poisil punktidena kirja panna vastused igale küsimusele.

Ja sellel hetkel sain aru, miks vastuvõtu korras oli soovitatud seda teha koos lapsevanemaga. Sest meie vestlus läks umbes nii:

“Miks sa soovid MURG-is õppida?”

“No seal on ilus maja” (kirjutab paberile “ilus maja”)

(mina üsna hämmastunud häälega) “Ja see on ainuke põhjus, miks sa sinna tahad minna?”

(Pikk paus…) “No seal on palju reaalaineid ju ka… Ja progemist saab õppida…”

Ma isegi ei saanud sel hetkel noore mõttekäigust aru, sest me oleme kolm aastat arutanud, et kus koolides on IT õpe ja kus mitte.. Aga kui paber ja pliiats ees, siis hakkab noormees järsku arhitektuuri hindama. Hakkan vaikselt aru saama, et miks vestluste punktid võrreldes testidega madalad on.

Samamoodi läks pikemaks vestluseks isiksuseomaduste teemadel. Esiteks oli meil pikk arutelu, et milline on väga kohusetundlik inimene (kahjuks see isiksuseomadus ei ole nüüd maksimaalse punktisummaga antud noorel, sest ta on küll sihikindel, kui eesmärk silme ees, kuid rutiini puhul ta pigem siin optimeerib ressursse üsna osavalt). Mingi hetk tuli välja, et noor inimene arvab, et kohanemisvõimeline tähendab koostööoskust. Neil iseloomuomadustel on kindlasti tugev korrelatsioon, kuid võrdusmärki siia vahele panna ikkagi ei saa.

Aga kui sai märksõnad läbi arutatud, siis peale tunnikest tööd oma toas oli tal juba täitsa mõistlik esmane versioon valmis. Veel paar tundi toimetamist, kus vahepeal suhtles ChatGPT-ga, siis mina kommenteerisin dokumendi üle ja siis jälle ise ümber kirjutas ja toimetas. Lõpptulemus oli üllatavalt hea. Aga see kirjatükk võttis tal tunduvalt rohkem aega, kui testi tegemine. Nüüd ei tundugi see motivatsioonikirja 20% nüüd väga ebaproportsionaalne võrreldes testi 30%-ga.

Enne kui keegi siin kurjustama hakkab, et ChatGPT kasutamine on ebaaus, siis mainin ära, et poiss pani teksti sisse kirja, et kasutas juturoboti abi. Ja ChatGPT kasutamine ei ole väga lihtne, kui tahad, et tekst täpselt sinu tegemisi, soove ja arvamusi peegeldaks. See samasugune abivahend nagu kalkulaator – et saada õige vastus kätte kalkulaatori abiga, pead ikkagi ise teadma, et mis arvud ja tehted sinna sisendiks annad (ja mis järjekorras). Ja paari viimase päeva jooksul sai noor nüüd korraliku praktika selles osas ja loodetavasti tal kasu sellest oskusest edaspidi.

Teine noor pole oma motivatsioonikirja teemal minuga veel suhelnud, kuid eks aega on veel ning tal tekstiloome oskus väga hea. Eks see ka üks põhjus, miks humanitaarsuund ei tundunud ka üldse ebaloogiline valik. Loodame, et ikka laseb mul kirja enne läbi lugeda, kui ära saadab, sest ta võib ju tubli olla, kuid motivatsioonikiri ikkagi veidi teine formaat kui mõne ilukirjandusliku loo kirjutamine.

Otsustasin ise MURG minna 😎

Mida kauem ma jälgin nüüd kooli kommunikatsiooni erinevates kanalites, seda enam tahaks ise selle kooliga kuidagi seotud olla. Ning juba eelmine nädal otsustasin, et kui see katsete trall möödas on, siis kirjutan kooli ja uurin, et kas nad on minu “Turvaliselt infoühiskonnas” valikkursusest huvitatud. Seekord teeks selle kontaktõppena, väikesema seltskonnaga ning kindlasti tuleks infosõja ja tehisintellekti teemad ka täpsemalt sinna mahutada. See ilusasti sobib ka mu doktoritöö teemaga milleks on “Ühiskonna vastupanuvõime tõstmine psühholoogilise mõjutustegevuse osas kogukondlike võrgustike kaasamise kaudu”.

Muidugi hetkel MURG pole märku andnud, et valikkursuseid juurde otsivad (PERG küll seda hiljuti kuskil mainis), aga kui ei küsi, siis ei juhtu midagi. See sobiks oma sisult ja teemadelt väga hästi MURGi kontseptsiooniga. Aga ma ei saa sellel teemal enne kooliga ühendust võtta, kui nüüd katsete trall läbi, sest muidu väga imelik mulje jääks. Ja idee saab realiseeruda ainult juhul, kui noored ikka kutse saavad, sest muidu kuidagi veider, et mina saan seal koolimajas käia ja nemad ei saa…

17. päeva veel finišijooneni (loodetavasti…).

🗓️ 16.04.2023

Perekooli tigedad käod

Pean jälle veidi auru välja laskma. Avalikult ma ju seda teha ei saa väga ning Perekoolis postitamine toob auru juurde (pean tunnistama, et just veidi aega tagasi sinna ühe üsna kurja postituse tegin).

Lihtsalt seal mingi G4 vestluse teema, mis hakkab juba absurdseks muutuma. Algus oli OK – püüti lihtsalt infot vahetada, et kuidas vestlustel läks ja mis punktidega keegi kutseid sai, kuid kuna pinge kasvab, siis mingid emad nüüd seal postitavad kahtlusi, et kui aus on kogu vastuvõtuprotsess. Isiklikult ma isegi arvan, et suures pildis nad üritavad ausad olla, kuid kogu see kaos siin ei võimalda objektiivset hindamist. Protsess ei ole väga läbipaistev ja see paratamatult tekitab kahtlusi.

Igatahes nüüd ärritas see kahtlus neid vanemaid, kelle lapsed on G4 koolist kutse saanud, kes hakkasid nüüd halvustama neid noori, kes G4 koolidest kutset ei ole saanud. Ja vot see on minu jaoks liig. Siin on liiga palju määramatust ja segadust, et see kutse üldse saaks olla korrelatsioonis mingi noore müstilise tublidusega. Ning ma arvan, et kõik, kes G4 katsetele kvalifitseerusid (seal tingimuseks, et kahe trimestri peale kokku tunnistusel max neli rahuldavat hinnet võib olla) on väga tublid noored.

Eks ma tean, et Perekool on üks väga mürgine koht inforuumis ja ometigi on see ainuke koht, kus saan praegu kooli teemadel aktiivselt arutada. Isegi seal kasutan ettevaatusabinõusid, et mind poleks postituste järgi tuvastada võimalik ja vahepeal kirjutan ühe noore kohta ja siis teise noore kohta… Aga kuskil peab inimene auru välja laskma.

Kuidas võiks G4 katseid teha?

Aga et asi lihtsalt kriitika ei oleks, teen mõned ettepanekud, et kuidas seda G4 katset muuta võiks.

• Ei jäta seda jauramist, et test enne suundade valimist.Tehtagu katsetele registreerimine ning korraldagu testid ära ning kui tulemused käes, siis noored saavad suuna valida vastavalt testide punktidele. Minu pärast pangu või suundadele juba mingid lävendid külge vastavalt varasemate aastate kogemusele.
• Noored saavad nüüd oma punktide ja suundade lävendite põhjal otsustada, et kas ja kuhu üldse soovivad kandideerida. Teevad oma kolm valikut ära.
• Koolid saadavad kutsed nö esimestele valikutele. Tehakse nädal aega vestlusi ja siis nädala lõpus kokkuvõte ja kutsed lähevad nendele, kelle testi punktid (koefitsientidega läbi korrutatud) + vestlus on kõige kõrgema summaga. Kuna esimene valik loeb, siis võib nii teha, et igas suunas näiteks 50% kohtadest nüüd kutsed saavad. Ülejäänud jäävad nö ootelisti.
• Teisel nädalal kutsutakse nö teise valiku noored. Jälle toimub vestlus ja liidetakse punktid. Esimese ja teise nädala peale tekib iga suuna kohta uus pingerida ja nüüd saadetakse kutsed 30% kohadele igal suunal.
• Kolmas nädal kordab protsessi ja 20% järgi jäänud kohtadest täidetakse.

Selle süsteemiga on kõigile selge, millal ja mille alusel kutsed tulevad. Samuti näiteks kui on teada, et esimene nädal said kutsed inseneeriasse need, kellel 280 punkti, aga arvutiteadusesse need, kellel 310 ning ettevõtlusesse (kuhu oli suurim tung) sai esimesel nädalal 330 punktiga, siis noor teab arvestada, et kas üldse on mingi tõenäosus järgmine nädal kutse saada.

Aga praeguse süsteemi puhul on mul kahtlus, et punktisumma ei loe, vaid vestlusel on suurem kaal, kui praegu vastuvõtukorrast eeldada võiks. Ja selline ebaloogilisus ja läbipaistmatus on väga viljakas pinnas vandenõuteooriateks nagu Perekoolist näha.

Aga OK – aur välja lastud ja lähen tagasi oma muude toimetuste juurde.

🗓️ 20.04.2023

Olin nüüd kaks päeva Riias konverentsil ja täitsa mõnus oli veidi kõigest sellest eemal olla. Aga nüüd tagasi jälle selle katsetralli lainel.

Täna poeg käis 21k vestlemas. Oli seal kõigepealt oodanud tunnike kauem kui ettenähtud aeg ja vestlus kestis neli!!! minutit. Küsiti, et mis on tema kõige suurem saavutus, miks tahab 21k tulla ja siis oli näidatud mingeid võrrandigraafikuid ja uuritud, kuidas neid nimetati. Kuna ta matemaatikas pigem praktik kui teoreetik siis oli vastustega hätta jäänud. Aga no vähemalt G4 vestlused on nüüd kõik tehtud.

Sisseastumine.ee lehele ilmus lõpuks poja ankeedile GAG ja Reaali kohta info. Ta mõlemas koolis ootenimekirjas. Eks seda oligi arvata, aga vähemalt hea seda konkreetse infona näha. Kui MURG vestlusel uuritakse, et mis seis teiste koolidega on, siis oskab vähemalt konkreetselt vastata.

Neiu motivatsioonikirja valmis sai ja see täitsa hea tundub. Mul siin kõrvalt jälgides muidugi tunne jäi, et talle valmistas raskusi see enda kiitmine. Võibolla peaks noored sagedamini motivatsioonikirju kirjutama, sest see annab võimaluse oma positiivsetele omadustele ja tugevustele sügavamalt mõelda.

Kusjuures praegu jäin mõtlema, et kui tal vestlus kohe esmaspäeva hommikul kell 9, kas ta esimene noor, kellega selle ruumi rahvas vestelda saab? Esimesel võib väike eelis olla, sest mäletan FLL hindamiste ajast, et esimene tiim alati eriti tore tundub, sest sa oled nii kaua noortega kohtumist oodanud ja seega seda entusiasmi kõigil hindajatel kohe eriti palju kogunenud. Samas esimeste hindamine on keerulisem, sest sul pole veel head tunnetust tekkinud ja seal oht, et latt kõrgemal kui hilisematel näiteks.

Ma vist enam ei ole väga mures… Noorte testipunktid on head, motivatsioonikirjadega tegelesid mõlemad põhjalikult ja minu subjektiivse hinnangu põhjal üsna hea tulemus. Isegi kui nad ainult motivatsioonikirja läbi loeks, teab MURG noorest rohkem kui G4 kolm kooli kokku vestluste käigus teada said. Kui nad nüüd päriselt 15 minutit vestlevad, siis ju muidugi eriti super.

🗓️ 22.04.2023

Hea podcast noortel kuulamiseks

Praegu jäi silma selline tore taskuhääling “PODCAST: „Peale katsetemöllu lõppemist sooviks lihtsalt magada,“ jagavad kolm üheksandikku kui ühest suust”, kus kolm noort neiut räägivad oma katsetetrallist. Ei hakka ümber jutustama (kuulasin ise praegu pisteliselt), kuid soovitaks lingi saata noorele enne katsetetralli – annab kindlasti veidi vajalikku sisendit.

Kas nunnutamine või hoolimine?

Ei hakka allikat refereerima (tervitan, kui ära tunned ennast siin ;)), kuid tekkis nüüd diskussioon teemal, et kas üldse peaks nunnutama neid noori… Et kasvatame “lumehelbekesi” siin ja iga noor peab ikka varakult õppima enda eest seisma…

Veidi peale seda diskussiooni tuli MURG TikTok kontole see video, mille kuvatõmmised siia panin (kliki pildil, kui videot tahad näha) ja jäin korra mõtlema, et kas tõesti eeldan ise liiga suurt “nunnutamist”. Ja peale väikest reflektsioon ütleks, et ei – ma ei eelda mingit ebamõistlikku nunnutamist, kuid ma siiski arvan, et meil on läbipõlenud ja stressis inimesi ühiskonnas piisavalt palju ning me ei pea neid juurde tootma. Eriti kui räägime, et koolides pole tugispetsialiste piisavalt.

Ma eeldan, et kool, kes noore vestlusele juba kutsub on vähemalt vestluse aeg täiesti noore päralt, kuulab noort huviga ja toetatakse sõbralikult, kui ärevuses noor oma esimeses “tööintervjuul” veidi segadusse satub. Mitte ei kutsuta noor kohale, ei lasta tund aega oodata, sest kohtumine hilineb ja siis paar minutit väga üldist vestlust tehakse.

Samuti eeldan, et kogu protsess on läbipaistev, üheselt mõistetav kõigile osapooltele ning kõigil on ligipääs infole. Miks ülikoolides on võimalik näiteks näha, kus sa oma punktide järgi pingereas asud, kuid gümnaasiumisse astudes sellist infot ei ole? Kui seda nüüd tänapäeval nimetatakse nunnutamiseks, siis jah – ma olen tugev nunnutamise pooldaja.. Ise nimetaks seda küll lugupidamiseks noore suhtes, protsessi läbipaistvuseks, kommunikatsiooniks, kaasamiseks ja võibolla isegi võimestamiseks.

Kogu selle katsetetralli eesmärk peaks olema see, et iga noor leiaks enda huvidele, tasemele ja asukohale kõige paremini sobiva kooli… Ja isegi kui protsessi käigus selgub, et sobiv kool ei ole see, mis talvel võibolla esimene eelistus oli, ei tohiks noorele muljet jääda, et ta on kuidagi läbikukkunud vmt vaid kogu see protsess ongi mõeldud selleks, et noor paremini ennast tundma õpiks ja koolide kohta infot saaks siin teste tehes ja vestlustel käies.

Aga kuidas seda teha? See on keeruline küsimus. Sest eks ma saan aru, et praegu MURG selles osas ikkagi nukras olukorras, et kuigi vestlustele saavad kutsuda paljud, siis päeva lõpuks peavad igale teisele, kellega vestlevad, saatma ikkagi teavituse, et kahjuks koolikohti ei jätku 🙁 Aga loodan, et seda tehakse sõbralikult ja julgustavalt…

🗓️ 24.04.2023

Esimene vestlus MURG-is tehtud

Täna hommikul oligi neiu esimese viie noore seas, kes MURG-is vestlusele läksid. Ärevus oli suur, kuid nii palju, kui nüüd ta hiljem vestlust meenutada suutis, siis mulle tundub, et täitsa ilusasti läks… Uuriti tulevikuplaanide ja hobide kohta. Paluti näiteid tuua, kus matemaatika, füüsika ja muud loodusteadused päriselus abiks võiksid olla jne. Huvitav on see, et ei küsitud täpsustavaid küsimusi selle kohta, et miks MURGi tahab tulla või mitmes eelistus see tema jaoks oleks. Aga tal motivatsioonikiri üsna põhjalik oli selles osas. Lõpus oli viis minutit mõeldud selleks, et noor saaks oma küsimusi esitada.

Neiu läks muidugi hoogu – uuris kohe, et kuidas õpilasesindus tööle hakkab, kuidas süsteem pika vahetunniga on ja mis kell 2. mail saab tulemused teada. Oli seal juba lubanud, et kandideerib õpilasesindusse ja hakkab asju korraldama. Kusjuures ma täitsa usun, et see sobiks talle… Ma ise gümnaasiumis just avastasin, et korraldamine sobib hästi minu veregrupiga.

Uitmõtisklus: Miks Laagri kool ei ole kaasaegne kool? Hommikul autos neiut oodates hakkasin juurdlema, et miks Laagri kool ei ole kaasaegne kool. See ei ole kindlasti halb kool, kuid arvestades, et tegu on ühe üsna uue kooliga (avati 2005), siis võiks ta ikkagi olla enamat, kui ta praegu on. Pika mõtlemise peale jõudsin järeldusele, et probleem vist selles, et kooli loojad olid ikka üsna konservatiivsed ja loodeti unikaalset kooli saada poiste ja tüdrukute eraldi klassi panemisega, range koolivormi ja kohustusliku maletunniga. Poiste ja tüdrukute klassid kaotati, kui selgus, et need ei toimi ja hakati noori vastu vanemate soove panema samasoolisse klassi – minu laste lend esimene, kus kõik klassid segaklassid. Koolivormi lisandusid teksapüksid kui mu lapsed olid kolmandas klassis… Aga mõlema muudatuse saavutamine nõudis siin aastaid kodanikualgatusi, vaidlusi, küsitluste läbiviimist lapsevanemate seas jne.. Mingi hetk pakkusin hoolekogus, et võiks male robootikaga asendada, kuid selle peale öeldi mulle, et male arendab loogilist mõtlemist (huvitav, mida robootika arendab???) ning kuna sel ajal olin niikuinii siin koos teiste lapsevanematega Laagri roboringi käivitanud, siis isegi ei viitsinud seda võitlust pidama hakata enam… Ainuke asi, millega Laagri kool eristub on suur rattaarmastus, kuid see on ühe rattaentusiastist lapsevanema aastatepikkuse pingutuse tulemus ja mitte kooli initsiatiiv. Kui ma mõtlen, et kui palju on kulunud aega, närve ja energiat, et ülikonservatiivsest jõuda lihtsalt konservatiivse piirini, siis paratamatult tekib küsimus, et kui 2005 kooli avades oleksid eesvedajad olnud noored ja hakkajad pedagoogid 70-aastase haridusteadlase asemel (Ülo Vooglaid olevat palju mõjutanud Laagri kooli loomist), kas Laagri koolist oleks saanud teistmoodi koht? Õnneks on piirkonna noored ja nende vanemad väga toredad ja tänu sellele ei ole Laagri kool kogu sellest konservatiivsest aurast hoolimata halb koht. Lihtsalt kui praegu MURG käivitamist vaadata, siis natuke nukker, et kodukool vales suunas ajajoonel vaatas sel hetkel kui vundamenti rajati…

Kadrioru Saksa Gümnaasiumi vestluse tühistamine

Poeg tühistas nüüd ära KSG vestluse, mis pidi 27.04 toimuma. Tal küll ei ole hetkel ühtegi kindlat kooli kutset, kuid ilmselge on see, et ta ei hakka siit nüüd Kadriorgu kooli minema. Pigem kui tekib selline absurdne olukord, et keskmise hindega 4,6 (10 põhiainet) ja usinalt matemaatika ja informaatika võistlustel osalev noor ei saa ühtegi koolikutset, siis mingu juba kutsekasse IT-d õppima.

Mida teevad nõrgemad õpilased praegu?

Eile arutasime emaga, et 6 noort (enda lapsed ja nende sõbrad) on käinud kokku vist 20+ testi tegemas, veel enamatel vestlustel ning kõigil punktid testidel üle keskmiste ja keskmine hinne kõigil üle nelja. Kokku nad kandideerinud 60+ kooli (1 kandideerimine = 1 laps / 1 kool), kuid kuue peale on kokku saadud hetkel vist ainult 4 koolikutset. Ja need sellistest koolidest, mis seal C,D või isegi E plaani all on. Mida teevad need noored, kellel hinded kehvemad ja kes testidel nõrgemad punktid saanud?

Me räägime kooliea pikendamisest, kuid mul on tunne, et äkki peaksime vaatama praegu hoopis seda kohta, kus noored peavad põhikoolist edasi õppima minema. Selle kaosega teevad väga paljud valed valikud (asukoht, kooli õppekava, õppesuund jne) ja nii mõnigi kaotab igasuguse eneseusu kogu protsessi käigus… Ja siis me imestame, miks noored meil haridussüsteemist välja kukuvad.

🗓️ 25.04.2023

MURG teine vestlus

Täna teine vestlus oli MURGis ja poeg tagasiteel autos ütles, et see hoopis teistmoodi vestlus kui senised ja väga tore oli. Oli küll 5 minutit algus hilinenud, kuid viisakalt oli vabandatud – ta meenutas, kuidas 21. koolis tund aega vestlus hilines ja keegi ei olnud vabandust palunud.

Saan aru, et juttu jätkus pikemaks ning oli juttu reaalklassist olnud. Äkki võib ettevaatlikult optimistlik olla?

MURG vestluse ja motivatsioonikirja punktid

Esimese vestluse punktid tulid eile ja neiu 13 punkti sai ja täna noormees 14 punkti (max 20). Ütleme nii, et noored peavad oma vestlusoskust harjutama hakkama, sest sõbrad 19 punkti said, kuid suures pildis vist midagi hullu ei ole. Kurb, et näiteks Ühisgümnaasium ja 21. kool vestluse punktide kohta infot ei anna.

Siin väike soovitus tulevastele MURG kandideerijatele: Motivatsioonikirja punkte on kõige mõistlikum vestlusel küsida. Eile neiu seda veel ei teadnud ja pidi täna kirjutama (aga vastus kiirelt paari tunniga tuli). Poiss täna vestlusel küsisi ja kohe ilusasti öeldi (seekord Perekooli vihje lõpuks ometi tõeseks osutuks).

Vaatasin veelkord nüüd neid pädevusi peale punktide vaatamist ja tuleb tunnistada, et kultuuri ja ajalooga on meil kehvasti kogu perekonnal.. Ma ise loen palju, kuid teater ja kontsert lihtsalt ei kõneta eriti ning kui ise väga ei käi kultuuriüritustel, siis eks olekski veider, kui lapsed ise korra kuus teatrisse või muuseumisse läheks. Ja muudes pädevustes on ka kindlasti arenguruumi. Püüdsin siin ChatGPT panna endale hindamismaatriksit tegema ja selle järgi umbes täpselt punktid sellised olidki nagu vestluselt tulid. Kuigi jah – olen kindel, et hea argumenteerimisoskusega oleks saanud 3-4 punkti endale ikka juurde rääkida 🙂 Aga eks see oskus areneb ajaga…

Motivatsioonikirjad said mõlemad 19 punkti ning siin tundub natuke ebaõiglane, et neiu 1 punkti ära kaotas, sest tal motivatsioon maksimaalne MURG minekuks. Aga arvan, et keeleline pool selle punkti sealt ära viis ja mitte motivatsioonipuudus. Poisi puhul tundub 19 punkti õige hinnang motivatsioonile – tahab küll väga minna, aga ta meil ongi grammike vähem entusiastlikum kõige osas siin elus kui õde :p

Ainuke häda on see, et kuigi poiss vestlusel uuris, et kuidas nüüd hindeid punktideks plaanitakse ümber teha, siis selle kohta õpetajad ei osanud vastata. Olen ise mõelnud, et kõige loogilisem oleks teha nii, et keskmine hinne 3.0 annab 0 punkti (alla 3.0 keskmise hindega noor ei kvalifitseeru testile niikuinii) ja keskmine hinne 5.0 annab 20 punkti (hinded pidid andma 20% kogupunktidest). Sellise süsteemi järgi arvutades praegu mõlemal noorel 79,1 punkti / 100-st ja no tuleb loota, et see piisav, et järgmine nädal kutse ikka saada…

Küsimused vestlusel

Kusjuures tundub, et küsimused olid üsna sarnased mitmetel noortel siin tutvusringkonnas. See muidugi tähendab, et plikal eriti ei vedanud, et esimesena kohe pidi vestlema minema.

Aga panen siia siis mõned näited:

• Kas ja millistel kultuuriüritustel käid?
• Mida teed väljaspool kooli?
• Kas oled pigem grupijuht või töötad tiimis?
• Kuidas sa oma õppimist planeerid?
• Mis on su plaanid tulevikuks?
• Mis probleemid maailmas praegu on?
• Kuidas kasutad matemaatikat/loodusteadusi päriselus?
• Kuidas su sõbrad sind kirjeldaks?
• Mida sa peale kohustusliku kirjanduse veel lugenud oled?

MURG ja reaalained

Jäin praegu mõtlema, et kui MURG tahab end tugeva reaalkoolina haridusmaastikul kinnistada, siis võibolla peavad nad järgmine aasta veidi ümber mõtlema hindamissüsteemi, sest praegu reaalainete osakaal kogupunktidest on veidi väike. Välja võivad jääda tugevama reaaltaustaga, kuid kehvema kirjutamise/suhtlemise pädevusega noored.

Kui aga nende eesmärk on aktiivseid noori (sõltumata nende praegusest mate tasemest) julgustada matemaatikaga põhjalikumalt tegelema, siis on praegune süsteem väga hea… Eks seda näeb esimese õppeaasta jooksul kuidas nüüd noortel selle laia matemaatikaga läheb. Usun, et nad koolis teevad enda jaoks põhjaliku analüüsi kogu selle vastuvõtuprotsessi kohta, kui see läbi saab…

Esimese katsetuse kohta on asi väga hea ja väga meeldib, et kõik punktid kiirelt teada on. Kuigi kui nüüd Perekooli info õige on, et motivatsioonikirja punkte ei saa sisseastumine.ee süsteemi panna kuna funktsionaalsus puudub, siis järgmine aasta tasuks kaaluda äkki sais.ee keskkonna kasutuselevõttu – ma muidugi ei tea, kuidas seal ühiskatsete teema lahendatud on.

🗓️ 26.04.2023

Põnev arutelu kooliralli teemadel Reporteritunnis

Jäi uudiseid sirvides silma “Reporteritund. Koolikatsumused” veebihääling. Kuulasin nüüd ära ja täitsa soovitan. Stuudios on haridus- ja teadusministeeriumi asekantsler Liina Põld, endine haridusminister Liina Kersna ja Tallinna 21. kooli direktor Meelis Kond. Saadet juhib Merilin Pärli.

Soovitan kuulata saade ära kõigil, kellele teema sügavamat huvi pakub. Paneks siia lihtsalt mõned tähelepanekud, mis kõrvu jäi ja oma mõtted sellega:

• ca 650 noort eelmine aasta ei läinud peale põhikooli edasi õppima. See on ikka väga suur number (umbes 4,1% põhikooli lõpetajatest). Aga kui arvestada seda kaost ja eeldada, et paljud neist noortest sellised, kellel mõni kaks trimestri hinnetes (ehk paljudesse koolidesse ei kvalifitseeru isegi testi tegema), siis kust nad teavad kuhu edasi minna õppima? Eriti kui arvestada seda, et tihti pole sellistel noortel pere toetust taga, kes aitaks infot leida.
• ca 2000 kukub gümnaasiumitest välja ja jääb põhiharidusega 😧 Arvestades, et kui praegu käib valik selle järgi, et kuhu sisse saad ja päeva lõpuks oled valmis vastu võtma koha seal, kus esimesena pakutakse ja muidugi on suur oht, et see pole õige valik noore jaoks.
• 35-40% noortest ei saanud viimasel kahel aastal põhikooli matemaatika eksamit üle 50%. Arvestades, et paljudes koolides on nüüd tingimus sees, et peab olema põhikooli lõpueksam positiivne, kas see tähendab, et väga paljud noored jäävad jaanipäevaks jälle koolikohast ilma???? See ei ole enam üldse normaalne!!
• Tartus on 4-aastane IT kutse-keskharidus õppekava, kus on 3 inimest kohale konkurss. Ja ometigi kui mingi hetk vaatasin, siis Tallinnas on enamik kutsekooli õppekavasid (põhihariduse baasil) 3 aastat ja kutsete valik ei ole väga põnev. Miks me selliseid võimalusi kutseharidusse rohkem ei loo, mis noorte jaoks atraktiivsed on?
• Saates räägiti muidugi ka seda, et noor teab, mis ta tase erinevates ainetes on. Sellega ma ei nõustu enda pere kogemuse järgi. Hinded kahjuks ei ole korrelatsioonis testide punktidega. Kusjuures minu meelest oleks see ülipõnev uuring, mille HTM saaks väikese vaevaga ära teha – analüüsida noorte ainete hindeid nende põhikooli eksami tulemusega ja vaadata, et kui tugev on korrelatsioon koolide lõikes. Kui korrelatsioon on mingis koolis nõrk, siis ilmselgelt tuleks seal kriitiliselt vaadata aineõpetajate pädevused üle.

Saates oli palju mõtteid, mida olen kirjutanud siin varasemates sissekannetes. Kusjuures jäin mõtlema, et üks asi on puudu – mingi keskne andmebaas, kuhu oleks koondatud kokku kõik gümnaasiumid (suundade järgi) ja kutsekoolid (kutsevalikute järgi). Eriti lahe oleks, kui seal lehel saaks noor teha mingi isiksuse testi ja selle põhjal süsteem soovitaks, et mis koolid ja suunad/kutsed võiks olla sobivad. Meil on palju andmeid – tasemetööd, keskmised tunnistuse hinded, koolide punktilävendid jne.

Põhimõtteliselt peaks ju EHISes olema info selle kohta, et mis on noore põhikooli lõputunnistuse hinded ja kus noor edasi õppima hakkab. Juba see info aitaks palju teadlikumaid valikuid teha, kui näiteks oleks teada, et mis oli keskmine lõputunnistuse hinne mingis koolis edasiõppijate seas. Kui on teada, et GAGis on keskmine hinne 4.8 (täiesti puusalt tulistan) ja mingi kutsekooli erialal on keskmine hinne 3.8 (see number lambist inspireeritud), siis noor saab juba oma ootusi korrigeerida ja teab kuhu tal suurem lootus sisse saada. Muidugi see tähendaks, et hinnete ja tasemetööde vahel oleks koolide lõikes sarnane seos.

🗓️ 27.04.2023

Tartu – heade mõtete linn

Täna jäi Perekooli foorumis silma teema seoses Tartu sisseastumiskatsetega. Ja tundub, et seal nüüd peale punktide teada saamist ongi võimalik nüüd koolieelistused ümber vaadata. Näiteks Tartu Tamme Gümnaasiumi sisseastumise lehel on selline info üleval.

See kindlasti ei lahenda kõiki probleeme, kuid on päris korralik samm selles suunas, et kaost oleks vähem ja valikud läbimõeldumad. Näiteks selle ülaltoodud tabelit vaadates ja oma punktisummat teades on juba palju parem ettekujutus, et kas peaks näiteks reaal- või humanitaarsuunda kandideerima. Samuti on ilmselge, et kui sa pole oma punktidega seal esimeses paaris reas, siis Treffner ei pruugi olla mõistlik valik esimeseks eelistuseks.

32kk tulemused

Täna tulid 32kk tulemused ja neiu seal ootejärjekorras hetkel. Kahjuks seal pole vestluse punkte üleval ja pole infot, et kui ees või taga ootejärjekorras oled. Isiklikult kahtlustan, et kui RG tulemused tulevad, siis hakkab see ootejärjekord seal kiiresti liikuma. MURG on neile asukoha poolest üsna lähedal ja PERG pakub tugevat konkurentsi väärtuste teema pealt. Loomingulisest poolest on TÕRGil selle kooliga ühisosa üsna suur…

Hakkan aru saama praegu, et kui tahan selle loo lõpuni jutustada, siis ma ei saa blogipostitust 2. mail veel avalikuks panna. Sest oleks väga põnev ju näha, et kuidas nüüd need ootejärjekorrad nüüd liikuma hakkavad…

Aga pean tunnistama, et mingi apaatusus juba kogu selle teema juures tekkinud… Selles osas oli see hea otsus, et hakata blogipostitust jooksvalt kirjutama ja mitte peale kogu protsessi, sest kui praegu poleks siin kogu seda romaani eespool kirjas, siis ma ei viitsiks enam neid sissekandeid siia teha. Aga praegu tundub veider see pooleni jätmine.

🗓️ 28.04.2023

Tartu kiitmine oli ennatlik

Eile olin veidi kade Tartu peale, et neil süsteem parem. Täna jäi silma uudis Üle poole Tartu gümnaasiumitesse tahtjatest peab ukse taha jääma – ehk tugevamatel on veidi enam mänguruumi, kuid laiemas pildis on olukord hullem kui Tallinnas. Sest ma isegi usun Ülle Matsina väidet, et Tallinnas sel aastal jagub koolikohti kõigile (lihtsalt ma ei saa aru, kuidas noored ja koolikohad augusti lõpuks üksteist üles leiavad).

Miks nad oma kooli edasi ei jää?

Olen nüüdseks kuulnud seda küsimust juba viis korda… Väga paljud arvavad, et oma kooli saavad lapsed ikka minna ja see muude koolide kandideerimise teema nagu mingi hobi või proovilepanek.

Aga tänapäeval paljud noored õpivad põhikoolides, kus pole lihtsalt peale 9. klassi võimalik kuhugi edasi minna (nagu näiteks minu laste kool siin Laagris, mis on 9-klassiline põhikool).

Teine asi on see, et tugevamates koolides peavad oma kooli õpilased katsed tegema ja paljud neist ei saa jääda sinna kooli, kus nad on 9 aastat õppinud. See tundub isegi karmim olukord psühholoogiliselt. Mõned üksikud koolid lasevad oma õpilased katseteta edasi, kui neil neljad-viied, kuid riigieksamite tabeli järgi need pigem seal nõrgema otsa koolid.

See küsimus, et “Miks nad oma kooli edasi ei jää?” on selge märk, et inimene, kes seda küsib ei ole tänapäevase haridussüsteemiga kursis 🙁 Mul endal oli võrreldes lastega üsna stressivaba see gümnaasiumisse proovimine – katsetasin siin erinevatesse koolidesse (Reaal, 21k, Nõo), kuid ma ju teadsin, et kui ei õnnestu, siis Sütevakas on sõbrad ja toredad õpetajad ja olen sinna tagasi oodatud. Tänapäeval põhikooli lõpetavatel noortel seda turvavõrku kahjuks ei ole 🙁

🗓️ 29.04.2023

Vaatasin, et MURG oma Instagrami kontole jälle veidi infot postitanud. Panen siia ka, sest ei tea, kas nad nüüd kõiki postitusi alles hoiavad.

Mulle väga meeldib see, et nad vastavad küsimustele avalikult. Nii on neil endal vähem vaeva (korduvaid küsimusi vähem) ja saad teada asju, mida küsida ei oska.

Enda jaoks oli huvitav fakt, et 90 noort, kes kutse said ei läinud vestlusele. Eeldan, et need on noored, kelle jaoks MURG ei olnud nö päris esimene eelistus ja on nüüdseks saanud G4 koolist või kuskilt mujalt oma kutse kätte. Kuna paljude koolide kutsed pidi kinnitama enne RG tulemuste selgumist, siis on väga tõenäoline, et järgmine paljud noored tühistavad oma vastuvõetud kutse. Kui jätta G4 koolid välja (kus seda liikumist tõenäoliselt vähe), siis väga paljud koolid peavad järgmine nädal saatma iga väga palju uusi kutseid välja…

Ja see kõik on ju suur doomino – oletame, et keegi ütleb Westholmi koha ära, seda pakutakse järgmisele, kes näiteks KSG koha ära ütleb jne. Ma ise pole võrgustikuanalüüsis väga osav, kuid keegi võiks need andmed kuidagi kätte saada ja visualiseerida ära kogu kaose – seda animatsiooni võivad füüsikaõpetajad hiljem kasutada õppematerjalina illustreerimaks, kuidas entroopia väljendub haridussüsteemis :p

MURG Instagramis lubatakse statistikat motivatsioonikirjade ja vestluste punktide kohta. Kui tuleb, siis lisan kindlasti siia ka. Praegu vaadates blogipostitust hakkab paratamatult muidugi silma, et siin MURG kohta rohkem infot kui teiste koolide kohta, aga pole midagi teha – esiteks see mõlema lapse esimene eelistus ja teiseks kool nii palju põnevat infot jagab – mulle jääb ainult kuvatõmmiste tegemise vaev siin 🙂

🗓️ 30.04.2023

Koolide detailsed andmed Haridussilmas

Leidsin nüüd ühe huvitava lehe, mida tahaks siin jagada. Endal pole sellest kahjuks enam kasu, kuid Haridussilm lehel on selline koht ja sealt leiab väga palju põnevat kraami koolide kohta.

Näiteks näeb, et kas õpetajatel on kvalifikatsioon (hea kool on see, kus enamatel õpetajatel on nõutud kvalifikatsioon), õpilaste arv õpetajate kohta (see nüüd nii ja naa, sest koolides, kus klassis pole korralikult täitunud on suhtarv parem, kuid see ei tähenda ju, et kool on parem).

Näeb ka seda infot, et kui palju õpilasi lõpetab õigeaegselt ja kes lähevad edasi õppima. See viimane number võib veidi petlik olla juhul, kui mõnes koolis eriti tugev trend selle poole, et minnakse välismaale õppima, kuid samas ma ise ei usu, et see välismaale õppijate osakaal nüüd nii suur üheski koolis on, et väga hullult hakkaks moonutama statistikat.

Põnev on vaadata sisseastujate taset – siin ma nüüd juba JWG ja KSG võrdlen… Huvitav see, et sisseastujate tase sarnane, kuid järgmisel joonisel on näha, et lõpetajate tase erinev. Ehk tugev argument JWG kasuks.

Kusjuures minu meelest on see leht ideaalne asi, mida matemaatikaõpetajad võiksid jaanuaris 9. klassi õpilastele ette sööta. Valigu kolm kooli välja, mis huvi pakuvad ja tehku andmete põhjal analüüs. Saavad harjutada graafikute lugemist, andmete võrdlemist ja samal ajal koguvad infot koolide kohta ning panevad vaimu valmis selleks hullumajaks.

🗓️ 02.05.2023

Kell on 13:48 ja ärevus tõuseb. MURG on hakanud kutseid välja saatma, kuid tundub, et sisseastumine.ee lehel saab korraga ühe kutse korraga välja saata. Laste sõbrad, kellel vestlus 19 punkti oli ja testipunktid sarnased olid, on kutsed kätte saanud, kuid enda noortel veel infot ei ole. Loodame, et järgmise tunni jooksul saabub selgus…

Ühel kutse, üks ootenimekirjas…

Nüüd on siis õhtu ning olukord selline, et noormehel kutse käes, kuid neiu jäi ootenimekirja. Ehk siis see olukord, mida hinges kartsin väga… Neiu suhtles juba ka kooliga ning kuigi täpset kohta ei öelda ootenimekirjas, siis kuhugi 20 esimese hulgas on. Ehk siis lootus on endiselt alles.

20/360 = 5,5%… Nii palju peaks ikka liikuma veel rahvast (kahtlustan, et MURG tagavara variant ka mõne Treffneri kandideerija jaoks näiteks ja eks kui RG kutsed välja lähevad siis võib G4 tekkida vabu kohti, mis siis omakorda võivad tekitada vabu kohti uuesti RG-tes). See kõik on ikka tõeliselt segane… Püüdsin siin olukorda visualiseerida, aga loobusin. Seda kaost pole võimalik kahes dimensioonis kaardistada.

Kui aus olla, siis veidi häirib see vestluse punktide nii suur osakaal… Näiteks 2 punkti vestlusel on sama palju väärt, kui 10 punkti testides kui nüüd koefitsiente arvestada. Samas kui mul lapsed oleksid akadeemiliselt veidi nõrgemad, aga hea suhtlusoskusega, siis oleksin selle süsteemi üle väga rõõmus muidugi. Ega polegi võimalik ideaalset süsteemi luua – seetõttu eriti oluline, et süsteem oleks üheselt mõistetav, läbipaistev ja arusaadav.

Lävend muidugi ülikõrge. Sain teada praegu kirjavahetuse käigus, et pojal 81,5 punkti ja neiul 80,51 punkti ja nende vahele jäi ligi poolsada kandidaati. Ootenimekirja arvati 130 õpilast. Kui nüüd sidrunitest proovida limonaadi teha, siis tänu tänasele tulemusele on mul jätkuvalt suur motivatsioon jälgida kõike, mis katsetega seoses toimub ja seega postitus siinkohal veel ära ei lõppe 😉 Saan aru, et täna kõik RG veel kutseid välja ei jõudnud saata, vaid homme lähevad TÕRG ja osad PERG kutsed välja. Samuti Viimsi peaks homme saatma ja Saue ülehomme vist. Siis on noortel aega otsuseid teha. Perekoolis juba käib diskussioon teemal, et G4 või MURG – usun, et sarnaseid dilemmasid on ka teiste RG-ga. Ja ükskõik kumba valiku need noored teevad, siis päeva lõpuks ikka vabaneb mingi arv kohti ja toimub liikumine.

Võibolla olen veidi nahaalne, kuid palusin noormehel mitte tühistada veel teisi kandideerimisi. Kindlasti ühtegi kutset vastu ei võta ja loobub kohe, kui tuleb, kuid lihtsalt selle postituse jaoks tahaks näha, et mis nüüd juhtuma hakkab. Kas tuleb kuskilt veel mõni kutse?

🗓️ 03.05.2023

“Inimese tõeline mõõdupuu on see, kuidas ta kohtleb kedagi, kes ei saa talle absoluutselt mingit kasu tuua.”

– Samuel Johnson

Minu meelest kehtib see ka koolide puhul. Olen nüüd palju kuulnud sellest, kuidas GAG, Reaal jt koolid on väga toredad kohad oma õpilaste jaoks. Kahjuks ei tunne seda hoolivust need, kes sinna koolidesse kandideerivad ning ukse taha jäävad. Mind väga huvitas, et kuidas nüüd MURG toimetama hakkab olukorras, kus saavad vastu võtta vähem kui huvilisi on. Ja eile vaadates, kuidas nad oma stooridesse postitasid järjest noorte reaktsioone, kes jagasid oma suurt õnne, siis tundus, et esimene kord, kus minu ootused ja reaalsus veidi erinevad. Samas saan aru, et väga keeruline on postitada midagi motiveerivat nende jaoks, kes rõõmustamise asemel väga kurvad on.

Aga praegu vaadates nende uusi Instagrami postitusi on näha, et nad mures ka nende pärast, kes kooli ei saanud ja püüavad ikkagi lohutada ja julgustada. Ja seda mul siiralt hea meel näha… Eks mul ju endalgi üks kurb tegelane kodus (ausalt öeldes praegu täitsa häirib, et Eesti teises otsas pean olema kuni reedeni). Ja temal veel polegi nii hullu, sest ootejärjekorras üsna üleval. Mul eriti kahju neist noortest, kes sinna 130 inimese sekka ootenimekirjas ei pääsenud 🙁

Aga MURG kommunikatsioon kogu vastuvõtuprotsessi jooksul ongi olnud täiesti teises kaalukategoorias… Isegi ülejäänud kaks RG minu teada sellises mastaabis pole infot postitanud, kuigi ka nemad on suhelnud kandidaatidega kordades rohkem kui teised koolid kokku. Kui lapsed ainult MURG kandideeriks, siis ei oleks vaja Perekoolist mingit infot jahtimas käia, sest ise kogu vajaliku statistika postitavad ning hoiavad toimuvaga kursis. Ja kui tekibki mõni küsimus (ja meil neid protsessi käigus kolme peale ikka paar tükki tekkinud), siis on vastus loetud tundidega.

Nüüd siis tuleb jälle vaim ootamiseks valmis seada… Järgmine oluline kuupäev 13. mai – see küll laupäev, kuid selle kooli puhul täiesti usun, et saadavadki nädalavahetusel uued kutsed välja. Ja ega see veel ei ole ka viimane tähtaeg, sest nagu sealt segasest kritseldusest veidi ülevalpool on näha, siis liikumist tuleb veel üsna palju… Kahtlustan, et nii mõnigi tulevane trefnerist hetkel mõnd G4 kutset varuks hoiab.

Aga selle postituse osas oleks sümboolne, kui saaks 13. mai selle avalikuks panna – täpselt kolm kuud alates sellest momendist, kui noored oma esimesed avaldused teele panid. 3 ja 13 on tavaliselt need arvud, mida ise valin, kui kästakse mingit numbrit valida… Närvid on nii läbi, et hakkan siin kergelt ebausklikuks vist muutuma. Tegelikult ongi tobe see, et pole väga samaväärseid alternatiive – Saue RG ja PERG oleks võibolla, kuid ma pole kindel, et nad hakkavad teise ja kolmanda eelistuse kandidaate vestlusele kutsuma.

See tegelikult nüüd ongi see, mis need ühiskatsed ebaloogiliseks muudab. Näiliselt võib ju noor kandideerida mitmesse kooli, kuid tegelikult loevad eelistused väga palju. Praegu Perekoolis Tartu ühiskatsete ja eelistuste teemal ka väga ärev diskussioon toimub.

🗓️ 06.05.2023

Jäi nüüd selline artikkel silma ATS MATTIAS TAMM ⟩ Põhikooli lõpueksamid tuleks kaotada. Ats on Eesti Õpilasesinduste Liidu juhatuse esimees ehk siis gümnaasiumis käiv noor, kellel alles hiljutine kogemus kogu selle tralliga ning selles arvamusloos ka argumenteerib selle poolt, et sellisel kujul teevad koolid topelt koguse tööd. Ei hakka lugu ümber jutustama, kuid lühidalt kokkuvõttes teeb ta ettepaneku, et lõpueksamid täiesti ära kaotada.

Siit postitusest on nüüdseks läbi käinud nii koolijuhtide, haridusministeeriumi esindajate, õpilaste ja lapsevanemate arvamusi teemal, et praegune süsteem on katki. Ma pole viimase kolme kuu jooksul näinud kuskil ühtegi arvamuslugu, mis ütleks, et praegune süsteem on kuidagi hea. Ja ometigi see kordub aastast aastasse. Üks tuttav ajakirjanik ütles, siis viimased 20 aastat on iga kevad see ajakirjanike seas ka teemaks olnud ja ikka midagi ei muutu.

Üks lause pani artiklis mõtlema:

Gümnaasiumi sisseastumiskatsete periood on möödas ning nüüd valmistuvad põhikoolilõpetajad viimase pingutusena põhikooli lõpueksamiteks.

Ats Mattias Tamm

Tegelikult ei ole möödas paljude jaoks. Osades Tallinna koolides käivad veel vestlused (need, kes ühiskatseid tegid 21. aprill), Tartus hakkavad vestlusvoorud järgmine nädal pihta ning lisaks siis sellised murelikud noored nagu minu neiu, kes nüüd pingsalt järgmist laupäeva ootab. Ja väga võimalik, et seda kutset ei tule. Siis tuleb loota, et Saue RG kutsub ikka tugevama testitulemusega ka 2. valiku huvilisi vestlusele. Aga see on hetkel ju üks suur küsimärk. 3. valikuga PERGi vestlusele saada tundub juba väga ebatõenäoline.

See ei ole just selline õhkkond, kus noor suudab väga produktiivselt nüüd põhikooli lõpueksamiteks valmistuda. Õnneks pole vaja maksimumi püüdma minna. Tuleb saada 50%, sest see ainuke latt, mille alt läbi minnes on tagajärjed. Aga kui noortel puudub igasugune motivatsioon seda eksamit maksimumile teha, siis mida see eksami tulemus üldse näitab? Mõni kindlasti läheb maksimumi peale, kuid ma kahtlustan, et paljud enam lihtsalt ei jõua pingutada…

🗓️ 08.05.2023

Halbolu vs heaolu

Tänases Päevalehes on artikkel “Teadlane koolikatsetest: me loome halbolu, mitte heaolu”. Artikli idee on hea, kuid kahjuks sisus nii mõndagi ebatäpset. Esiteks ei tea noori ega vanemaid, kes lõpueksamite pärast väga muretseks. Neist ei sõltu ju midagi, kui sa just alla 50% ei tee. Samuti ei ole ma kindel, et vähesed ootused alati head on. Sest eks ma ise naudin oma liigse stressivaba suhtumisi tagajärgi siin praegu. Lapsed on akadeemiliselt võimekad, kuid otsustasin juba aastaid tagasi, et ei survesta neid viitele ainult õppima, kuigi tegelikult nad seda suudaks. Meie reegel on olnud see, et kui nelja-viied, siis ma ei sekku kooliasjadesse. Ja see on enamik aega toiminud – ainult üks aasta ühel noorel siin tekkis sügavam auk, aga see polnud kooliga seotud, vaid pigem kahtlustan Covid teemat. Me pidime minema 2021 aasta aprillis rahvusvahelisele robootikaüritusele Houstonis siin tiimiga ja noored väga pingutasid ja valmistusid selleks. Seetõttu see Covid veel eriti masendav tundus kuna sellega koos jäi ka see üritus ära 🙁

Ma ei ütle, et artiklis toodud näited pole tõesed, kuid pigem mulle tundub, et me ei saa noorte puhul nii suuri üldistusi teha. On neid, kellele stress hästi ei mõju ja on neid, kelle puhul tasuks veidi rohkem survestada.

Aga küsimus on see, et kas üheksandas ongi siis ainult gaas põhjas või seisev auto olukord? Kas ei ole võimalust, et noori toetada sel aastal nii, et ebarealistlikke ootusi ei sea, kuid samas kohe ka noort maha ei kanna? Võibolla on probleem selles, et paljude koolide õpetajad ei saa tegelikult ka ise aru, kuidas kogu gümnaasiumitesse astumise protsess toimib ja seetõttu ei osata ka individuaalsemalt aidata?

Paar soovitus üheksandike õpetajatele

• Püüdke noortele näidata valikute rohkust. Las nad uurivad erinevate koolide statistikat (matemaatikatunnis), kirjutavad motivatsioonikirja näiteks mõne kutseeriala kohta (eesti keel) ja analüüsivad meedias koolikatsete kajastust (ühiskonnaõpetus).
• Klassijuhataja võiks noortel aidata omavahel sisulisi diskussioone pidada ja näiteks koos arutada, et milliseid erinevaid valikuid plaanitakse ja miks. Nii läheks see surve vähemaks, et nagu oleks üks ja ainuke valik.
• Koolide huvijuhid võiks teha koolis nö karjääripäeva. Kutsuge vilistlased appi, kes siis tutvustavad enda valikuid.
• Kool võiks ka lapsevanemaid juhendada, et kuidas oma lapsele sobiv kool leida. Jagada allikaid, kust saab infot koolide kohta ning teha ka väikese ülevaate konkurentsitingimustest erinevatesse koolidesse. Kooli psühholoog võiks siis rääkida ka selles, et kuidas last toetada sellel keerulisel perioodil.

Ja see ei tähenda, et kool peaks vastutuse endale võtma. Noor ja tema vanem on päeva lõpuks need, kes valikud teevad ja noore teadmised, hinded ja vestlusoskus määrab selle, et kuhu kooli ta saab. Kuid veidi rohkem sisendiinfot enne protsessi oleks suureks abiks ja siin on koolil rohkem võimalusi, kui lapsevanemal, sest üksi seda süsteemi lahti muukida on olnud ikka üsna keeruline.

Mida AI arvab?

Kuna ma olen viimasel ajal suur ChatGPT fänn, siis katsetasin praegu, et mida see soovitab.

Ehk siis jah – võimalusi on palju, kuidas noori toetada koolivalikul ilma täiendavat stressi tekitamata. Kes tahab, siis ChatGPT abil saab lausa tunnikavad valmis teha.

Kui palju tavakoolid erinevad?

Muidugi on üks oluline küsimus veel – kui palju tavakoolid erinevad. Ja üllataval kombel paljud arvavad, et tavakoolid kõik ühe tasemega. Tegelikult see ikkagi nii ei ole. Näiteks oletame, et tahan siin kodukandis leida tavakooli noorele. Kindlasti on oluline, et kool pakuks korralikku matemaatikat, sest mõlemad noored kaaluvad erialasid, kus laia matemaatika riigieksam on oluline.

Kasutan Haridussilm andmeid ja võtame võrdlusesse 3 kooli – Nõmme Gümnaasium, Mustamäe Gümnaasium (see tavaline, mitte riigigümnaasium) ja ARTE gümnaasium – need siis meile ühed kõige lähemad koolid siin kui riigigümnaasiumid välja jätta. Tegelikult lisan siia ka Tallinna Tehnikagümnaasiumi – sellest polnud enne märtsi kuulnud, kuid kooli kodulehe väitel teevad koostööd TalTechiga ja võiks esmapilgul eeldada, et reaalinimesele sobiv koht.

	Nõmme	ARTE	MG	TTG
Õpilaste arv 21/22	329	345	201	211
Õpetajate kvalifikatsioon 21/22	92,9%	71,7%	89,7%	97,1%
Sisseastujate EK eksam 20/21	62,4	51,4	62,8	55,8
Sisseastujate MA eksam 19/20	43	34,6	36,6	41,2
Rahulolu 21/22	3,2	3,3	2,8	2,9
RE tulemused MA (kitsas) 20/21	40	23,3	31,8	36,4
RE tulemused MA (lai) 20/21	55	18,3*	32,9	36,4
RE tulemused EK 20/21	62,4	51,2	62,8	55,8
Õigeaegselt lõpetanuid 20/21	90,8%	80%	60,7%	83,9%
Edasiõppimine Eestis 20/21	68,2%	40%	63%	53,7%

Eks sõltub nüüd, kuidas keegi soovib numbreid tõlgendada, kuid enda jaoks see tabel näitab küll, et päris ühtemoodi kõik piirkonna koolid ei ole. Ehk siis tasub eeltöö siiski ära teha. Nõmme oleks näiteks enda jaoks piirkonnas tugev kolmas valik tundub MURG ja Saue RG järgi. Muidugi on põnev küsimus, et mis need numbrid saavad olema kolme aasta pärast. Päris pikalt oli näiteks ka Laagri kooli õpilaste jaoks Nõmme üks põhilisi kohti, kuhu edasi õppima suunduda, kuid hetkel ausalt öeldes ei tea väga palju neid, kes Nõmmele plaanivad minna. Minnakse kas MURGi või Saue RG-sse.

Aga minu loo moraal on see, et tegelikult väga paljud inimesed ei hooma, kui suur kaos meil haridussüsteemis on. Mis need põhjused on? Aiman, aga kindlalt ei tea, kuid ma loodan, et keegi HTM-s püüab seda välja nuputada koos pädevate uuringutega.

PS! Kui seda postitust satub lugema keegi, kes seotud Haridussilm lehega, siis väike soovitus – pange sinna ikka värskemat infot ka üles 😉

🗓️ 10.05.2023

Kutse Saue RG vestlusele

Avastasin just, et neiule on tulnud kiri Saue RG-lt, kus kutsutakse vestlusele. Tegelikult küll uuritakse, et kas ta on vestlusest huvitatud. Õnneks peab vastama alles 14.05, sest praegu sõltub väga palju nüüd ju laupäeval toimuvast. Aga hea teada, et RG 2. eelistus on ka laual… Perekoolis jäi silma postitus, kus noor, kellel Saue RG esimene eelistus ja MURG teine, oli uurinud, et kas on lootust MURG saada ja talle oli eitavalt vastatud 🙁 Samas PERG on ka hakanud teise eelistuse kutseid välja saatma (jälle Perekooli info). Ehk siis MURGi tuleb panna esimeseks valikuks. See tundub olevat ainuke viis, kuidas sinna üldse pääseda.

Nüüd on siis lihtsalt küsimus, et kui palju MURGil nüüd neid kohast loobujaid on siin esimese ringi kutsete järgi. Ma väga loodan, et vähemalt 20, sest muidu see lõputu küünlapäev ei lõppegi siin ära.

Veidi uudiseid MURG õpetajate kohta

Viimasel ajal tilgub vaikselt siis infot õpetajate kohta ka, kes MURGis nüüd tööle hakkavad. Viimased kolm on väga huvitavad. Eesti keele ja kirjanduse õpetaja on Katrin Raud, kes siis Audentese erakoolist tuleb ja vaatasin, et ta viimastel aastatel suisa kaks korda aasta õpetajaks valitud seal. Füüsika õpetaja on Ermo Soobik, kes on ka väga põneva taustaga. Inimene õppis füüsikaõpetajaks, siis töötas aastakümneid erasektoris insenerina ja nüüd siis Keila Koolis füüsikaõpetaja. Ja matemaatikaõpetaja Heldena Taperson siis Inglise Kolledžist tuleb. Huvitav, kas tema on põhjus, miks Inglise Kolledži matemaatika riigieksami tulemused tugevamad kui GAG-il? Kahtlustan seda, sest ta ka päris palju põnevat õppematerjali loonud.

Igatahes see õpetajate kollektiiv väga põnev ja paljulubav. Esialgu tundus, et tiim veidi Kuristiku Gümnaasiumi poole kaldu (direktori ja õppejuht sealt), kuid praeguseks on näha, et õpetajad ikka väga erineva taustaga ning kui kõik toovad oma erinevad kogemused ja head näited eelmistest koolidest kokku, siis seal väga põnev sünergia tekib. Ja PERG õpetajad ka väga huvitav seltskond (ma püüan jälgida siin kõigi RG uudisvoogu, kuni seda postitust kirjutan). Kusjuures väga palju infot liigub just Instagrami story’des ehk siis soovitan jälgida ka neid, kui huvi nende koolide vastu.

Hispaania keel lubati B keelte valikusse panna

Viimane hea uudis MURG poolelt, et väidetavalt on nad leidnud ka hispaania keele õpetaja ja saab ka selle B keeleks valida. Kui poeg seda kuulis, siis tahtis kohe koolile kirjutama minna, et ta ikka prantsuse keele asemel hispaania keele võtaks (juba avaldust tehes kurtis, et tahaks hispaania keelt õppida hoopis). Soovitasin veidi rahulikumalt võtta, sest B keele peab minu teada valima siis kui paberid juunikuus kooli viid, aga see väga hea uudis. Mulle endale hispaania keelsed riigid ja nende kultuur väga meeldib ja olen Duolingo abil hispaania keelt õppinud ja vahva oleks, kui saaksin siin noortega koos rääkimist harjutada. See osa endal praegu kõige nõrgem, sest pole kellegagi praktiseerida.

🗓️ 11.05.2023

Tartus väga sarnane kaos

Arvasin, et Tartus kuidagi intelligentsem see süsteem, kuid praegu foorumis vaadates tundub, et täpselt samasugune kaos. Osad saavad kutsed kõigist viiest koolist, osad saavad kutse vestlusel, osadele öeldud, et esmaspäeval tuleb. Mind tegelikult huvitab hoopis see, et kui palju noori nüüd need, kes ühtegi kutset ei saanud viie kooli peale 🙁 Ma pole Tartu süsteemi väga detailselt süübinud, kuid tundub, et hetkel ei ole mõtet sealt ka eeskuju võtta… See eelistuste vahetamine tundus samm õiges suunas, kuid edasi läks täpselt nii nagu Tallinnas G4 koolides.

GAG ei ole loogiline

Avastasin praegu ankeete läbi klikates, et poeg kaks kirja GAG-ile saatnud, et uurida, mitmes ootejärjekorras on. 2. ja 9. mail – vastust muidugi ei ole. Läksin nüüd huvi pärast uurima, et kas on MURG suhtes ümber mõelnud või miks tal selline valu saada oma järjekorra nr teada seal. Selgus, et neil klassis mingid kihlveod käimas, et kes GAG kutse saavad.

Kusjuures väga huvitav on see, et üks sõber samasse suunda kandideeris kui poeg ja oli hiljuti kutse saanud. Arvutasime nüüd koos punktid koos koefitsentidega ja tulemus selline:

	sõber	poeg	sõber koefitsientidega	poeg koefitsientidega
EK	62	49	31	24.5
MA	68	89	74.8	97.9
FÜ	66	82	66	82
IK	54	56	21.6	22.4
Vestlus	88	70	88	70
			281.4	296.8

Ehk siis täiesti arusaamatu see süsteem. Kui MURG-is oli poja ja tütre vahel 1 punkt ja poolsada noort, siis antud juhul on täiesti küsimus, et miks siis sai kutse noor, kelle punktide arv oli 15 punkti madalam? Aga kuna poeg GAG minna ei soovi ja sõber soovib, siis minul tegelikult hea meel 🙂 Las siis saab koha noor, keda tunnen ka ligi 13 aastat.

Ma arvan, et kogu meie perele oleks väga postitiivne, kui see etapp meie elust saab läbi ASAP. Ma tõesti arvasin, et inimesena, kes on käinud Koidulas, Sütevakas, Nõos ja GAGis ja siis tagasi NRG-sse läinud, siis ei suuda mind koolidesse sissesaamisel miski üllatada. Samuti olen ju ülikooli astunud rohkem kui korra või paar, kuid pean tunnistama, et endal pole olnud võimalust sellist kaost küll kunagi kogeda. Ausalt öeldes on ka õpetajatest kahju, sest see ikka meeletu lisakoormus.

🗓️ 12.05.2023

Täna lõuna ajal täiest kogemata nägin, et neiule kiri tulnud. Ja lähemalt uurides oli see kutse MURGi 🥳👩‍🚀✨

Meie jaoks siis see hullumaja läbi ja noored seal, kus nad olla tahavad. Kusjuures müstiline on see, et muidu me väga erinevad isiksused siin majapidamises, kuid MURG kõigi kolme jaoks esimene ja parim valik tundub. #HappyEnd

🗓️ 04.03.2024 Kuna viimastel nädalatel olen saanud päris palju sõnumeid nii tuttavatelt kui võõrastelt seoses sellega, et kuidas nüüd koolivalikuga rahul oleme, siis panen selle info siia postitusse, et ei peaks individuaalselt sama teksti pidevalt eri kanalites saatma. Lühike kokkuvõte on see, et oleme kõik koolivalikuga rahul. Poeg valis IT ja robootika (TalTech) mooduli ning õpib reaalklassis (Jupiter). Seal tase väga kõva ning poeg pigem nüüd keskmiste seas oma mate-füüsika-keemia hinnetega (või isegi nõrgemas pooles vahel). Ta väga sotsialiseeruv nüüd pole olnud, kuid tundub, et üldiselt asjadega rahul. Osales informaatikaolümpiaadi lahtisel ja eelvoorul, võttis osa informaatikaviktoriinist Kobras ning reaalainete nädalal õnnestus saada esikoht kooliülesel peast arvutamise võistlusel. Mõned korrad on kurtnud siin humanitaarainete üle, aga kool pakub neid aineid täpselt nii palju, kui PGS on ette pannud ning seega tuleb vahel ka kunsti ja muusikat teha. Kodust starditakse hommikul kell 7:55. Mõlemad noored kasutasid ka võimalust keelt vahetada ning valisid uueks B keeleks hispaania (varem õppisid vene keelt). Tütar siis tavaklassis (Neptuun) ja see väga mõnus kokkuhoidev klass. Mentorid noored ja särtsakad ning hea meel siit kõrvalt vaadata, kuidas palju uusi sõpru tekkinud. Koolirõõm on tagasi tulnud ja seda on näha ka õpitulemustest – matemaatikas, eesti keeles ja kirjanduses on klassi tugevamate hulgas (kuna tasuta e-koolil puudub elementaarne funktsionaalsus, siis meil tasuline perepakett ja sealt näeb klassi hinnete jagunemist ). Ainuke mure ongi praegu see, et seal klassis osad matemaatikaga väga hädas ning kui nüüd noored järje peale ei saa, siis karta on, et paar õpilast peab suvel lahkuma. Tütar valis sellel aastal turunduse (Tallinna Majanduskool) mooduli ja sellega rahul. Olles ise õppinud nii programmeerimist kui turundusega aastaid tegelenud, siis usun, et noortel nendest teadmistest/oskustest elus praktilist kasu saab olema. Olen ise hoolekogus ning seal ka oli eelmine kord see õpikoormuse teema üleval. Ainuke häda on selles, et õpilaste hinnang väga varieeruv – osad õpivad väidetavalt tunde päevas ja teised väidavad, et keskmiselt kuni tund kulub õppimise peale. Eks siin võib üks faktor olla ka see, et kes on millised eesmärgid seadnud endale. Päris viieline on MURGis raske olla, kuid see pole ka kooli sõnum. Pigem soovitatakse noortel mõelda, et millised ained on tuleviku jaoks olulisemad ning nende osas rohkem pingutada ja muud siis tuleks lihtsalt positiivsena hoida. Samas inimesed on erinevad ja väidetavalt paar õpilast on koolist lahkunud, sest kindel eesmärk medaliga lõpetada ja nad tundsid, et MURGis see liiga raske oleks. Kõige rohkem probleeme on matemaatikaga. Kui muudes ainetes väga üksikuid, kes nüüd mõne kursuse läbi kukkunud, siis matemaatikas kahjuks neid paras hulk. Eks siin veidi realiseerus minu hirm, mida ka eelmine kevad siin blogis kirjutasin, et koolikutse said mitmed noored, kellel testi tulemus võis nõrgem olla, kuid samas olid suurepärased vestlejad. See aasta kool korrektuure teeb vastuvõtus ja loodetavasti see aitab nüüd veidi paremini seda valikut teha. Ehk siis Mustamäe Riigigümnaasiumisse tasub tulla noortel, kes matemaatika ja teiste reaalainetega hästi läbi saavad. Samuti tasub läbi mõelda koolitee pikkus, et see liiga palju päevast ei võtaks. Koolis on ka neid noori, kes nüüd ikkagi kell 7 peavad kodust startima, et kooli jõuda ning tagasi koju jõuavad alles 17-18 paiku ja keda see ei häiri, kuid on ka neid, kes on lahkunud, sest see logistika hakkas juba elu liiga palju mõjutama. Aga kui need kaks tingimust on täidetud, siis MURG on väga hea valik.

Ajatabel

Panen siia lõppu ajatabeli, et kuidas see kaos ajajoonel välja nägi. Ühe lapse puhul oleks see tabel kindlasti lühem, aga kaksikutega on põnevaid võrdlusmomente kindlasti rohkem.

PS! Kui samal päeval toimus enam kui üks sündmus, siis on sündmused kronoloogilises järjestuses päeva sees.

• 13.02 – 💻avaldused kolmikkatsetele 👱🏼‍♀️👱🏼‍♂️
• 15.02 – 💻avaldus G4 ja 32kk 👱🏼‍♂️
• 21.02 – 💻avaldus G4 ja 32kk👱🏼‍♀️
• 08.03 – 📝32kk test👱🏼‍♀️👱🏼‍♂️
• 11.03 – 💻avaldused HARTA RG 👱🏼‍♀️👱🏼‍♂️
• 17.03 – 📧32kk testi tulemused👱🏼‍♀️👱🏼‍♂️
• 18.03 – 📝G4 test 👱🏼‍♀️👱🏼‍♂️
• 25.03 – 📝kolmikkatsete test 👱🏼‍♀️👱🏼‍♂️
• 31.03 – 📧G4 testi tulemused 👱🏼‍♀️👱🏼‍♂️
• 01.04 – 📝HARTA RG test👱🏼‍♀️👱🏼‍♂️
• 03.04 – 💬vestlus 32kk 👱🏼‍♀️
• 04.04 – 💬vestlus GAG 👱🏼‍♂️
• 04.04 – 💬vestlus 32kk👱🏼‍♂️(loobus kutsest)
• 05.04 – 💬vestlus GAG 👱🏼‍♀️
• 06.04 – 📧kolmikkatsete testi tulemused 👱🏼‍♀️👱🏼‍♂️
• 10.04 – 💬vestlus TÜG 👱🏼‍♀️
• 11.04 – 💬vestlus 21k 👱🏼‍♀️
• 11.04 – 📧HARTA RG testi tulemused 👱🏼‍♀️👱🏼‍♂️
• 11.04 – 💬vestlus Reaalkool 👱🏼‍♂️
• 12.04 – 💬vestlus TÜG 👱🏼‍♂️
• 15.04 – ✅ kutse TÜG 👱🏼‍♀️
• 20.04 – ℹ️ GAG ja Reaal ootenimekirja arvatud 👱🏼‍♂️
• 20.04 – 💬vestlus 21k 👱🏼‍♂️
• 24.04 – 💬vestlus MURG👱🏼‍♀️
• 25.04 – 💬vestlus MURG👱🏼‍♂️
• 27.04 – ℹ️ 32kk ootenimekirja arvatud👱🏼‍♀️
• 27.04 – 💬vestlus KSG👱🏼‍♂️(loobus kutsest)
• 02.05 – ✅ kutse MURG👱🏼‍♂️
• 12.05 – ✅ kutse MURG👱🏼‍♀️

Kokkuvõtlik tabel kõigist kandideerimistest

32kk (max 20)	EK 15 / MA 15 / IK 13 Kutse vestlusele 💬 Ootenimekirjas ❓🙅‍♀️	EK 9,5 / MA 16 / IK 13 Kutse vestlusele 💬 Loobus ise vestlusest 🙅
G4 (max 100)	EK 65 / MA 69 / FÜ 24 / IK 50 1. GAG ettevõtlus 💬❌ 2. 21k ingl k ja rahv suhted 💬❌ 3. Inglise Kolledž ❌	EK 49 / MA 89 / FÜ 82 / IK 56 1. GAG arvutiteadus 💬❓ 2. Reaal programmeerimine 💬❓ 3. 21k reaal 💬❌
3 kooli (max 100)	EK 67 / MA 68 / IK 85 1. TÜG – humanitaar 💬✅🙅‍♀️ 2. JWG – humanitaar ❌ 3. KSG – humanitaar ❌	EK 64 / MA 60 / IK 85 1. TÜG – reaal 💬 2. JWG – reaal ❌ 3. KSG – reaal 💬🙅
RG (max 25)	EK 20,8 / IK 23 / MA 21,1 / LO 15,8 1. MURG 💬✅ 2. Saue RG 💬 3. PERG	EK 16,3 / IK 16,8 / MA 23,7 / LO 20,2 1. MURG 💬✅ 2. Saue RG 3. TÕRG

Paar head linki mida tasub vaadata:

🗓️ 04.03.2024 Lisan siia mõned lingid, mis nüüd võivad veel huvi pakkuda: Õhtulehes 2023 aasta riigieksamite tulemused Postimehe koolide edetabel 2023 Ja kindlasti tasub ka suvel nüüd koolide kohta uurida, kui kevadel ei õnnestu soovitud kooli sisse saada. Eelmine suvi siis päris mitmed koolid tegid täiendavat vastuvõttu. ERR uudis “Osa Tallinna gümnaasiume korraldab suvel täiendavad vastuvõtukatsed” Pere ja Kodu “Viimased vabad gümnaasiumite õppekohad on veel saada – kus need on? Vaata siit!” 32. kooli täiendava vastuvõtu info suvi 2023 Vaatasin nüüd huvi pärast seda postitust täiendades Haridussilmast ja Tallinna koolide lehelt, et mis on nüüd seis nende koolidega, kuhu noored kandideerisid ja olukord siis järgmine: – 4G koolidel kõik kohad täitusid. – Westholmis jäi paar vaba kohta. – Tallinna Ühisgümnaasiumis avati üks klass vähem kui planeeritud ja jäi vabu kohti. – Kadrioru Saksa Gümnaasiumis jäi vabu kohti kahes klassis kolmest. – 32. koolis jäi päris palju vabu kohti. – MURG tavaklassid kõik täitusid, kuid spordiklassis huvilisi veidi vähem oli. Seetõttu on koolil plaanis muuta sel aastal spordiklassi kontseptsiooni. – PERG kõik kohad täitusid. – Saue RG jäid ka osad kohad täitmata (Haridussilmas kirjas, et vastu võeti 157, kuid kohti minu teada 180 noore jaoks). – TÕRG osas täpselt ei saa aru, sest nad haldavad ka seda Ukraina noortele mõeldud kooli ja Haridussilmas kirjas, et vastuvõetute arv 214, kuid koolis minu teada maksimum kohtade arv 160. Ehk siis loo moraal on see, et isegi kui noor magab nüüd kevadise katsetetralli maha, siis õnneks päris paljudesse koolidesse saab ka suvel veel kandideerida. Lihtsalt tuleb aktiivselt infot otsida ja koolidega suhelda.

Tallinna Haridusameti lehel olev koolide info – siit saab näiteks valida endale sobiva linnaosa ja vaadata, millised gümnaasiumid ja kutseõppeasutused seal olemas on. Kusjuures seal on ka info vabade koolikohtade kohta.

Riigigümnaasiumite kohta leiab infot HTM lehel.

Haridussilm lehel koolide andmed.

Mida teisiti soovitaks noortel teha?

Kui nüüd tekiks võimalus üks kiire ajarännak teha 15. veebruari, kui noored oma esimese sisseastumisavalduse tegid, siis annaks neile paar soovitust (tagantjärgi tarkus on täppisteadus).

32kk – kõik samamoodi teha.

G4 – Noormehel mõistlik samad valikud teha, neiule soovitaks GAG-is hoopis keskkonna suuna esimeseks valikuks panna, teiseks äkki Reaali majandus ja kolmandaks valikuks 21k reaalklass.

3 kooli – esimene eelistus JWG reaalklass mõlemal ja teine valik TÜG reaalsuund mõlemal. KSG pole üldse mõtet märkida – see ei anna miskit juurde ja pole üldse realistlik valik.

RG – kõik sai esimesel korral tehtud õigesti

Lõpetuseks

Selline nüüd see postitus tuli. Ei ole aimugi, kui paljud lugejad nüüd nende ridadeni jõuavad. Lihtsalt palun arvestage, et see on ühe lapsevanema vaatenurk, mis on kujunenud kahe lapse põhjal ning erinevatel noortel võivad kogu protsessist olla väga erinevad kogemused. Tean noori, kelle jaoks olid GAG ja 21k vestlused väga positiivsed kogemused. Tean noort, kellel pole siiani ühtegi kutset vestlusele olnud… Tean neid, kes tegid katseid palju enamatesse koolidesse ja tean neid, kes tegid vähem katseid.

Ehk see protsess võib olla väga erinev. See osa postitusest, mis on minu arvamus, tähelepanekud ja mõttelennud – on väga subjektiivne. Seetõttu püüdsin siia jooksvalt lisada statistikat, meediakajastusi jmt, sest see on objektiivne info, mida saab usaldada.

Kui sa loed seda ja sul hakkab laps järgmine või ülejärgmine aasta gümnaasiumi minema Harjumaal, siis lohuta ennast sellega, et tänu riigigümnaasiumite avamisele on kogu see protsess ikkagi tunduvalt valutum kui 2022. kevadel näiteks. Tartu vanemaid ei oska isegi lohutada, sest kui tõesti see olukord selline, et 50% noortest edasi gümnaasiumisse minna ei saa, siis see ikka väga nukker 🙁 Aga olge noortele toeks ja kui on vaja vahepeal auru välja lasta, tehke seda pigem teiste lapsevanemate seltsis, sest noortel on muret piisavalt palju. Aga kindlasti tundke protsessi vastu huvi ja mõelge kaasa. Ma olen väga skeptiline väite osas, et noored suudavad selles kaoses ise parimad valikud enda jaoks teha.

Üheksandike klassijuhatajatele soovitaks seda, et arutage koos noortega koolide teemat. Sest lapsevanemal võib keeruline olla last aidata – eriti kui ta ise näiteks hoopis teises linnas koolis käis. Aga noored kuulevad ju siit ja sealt nii mõndagi ja tõenäoliselt liigub täiendavat infot õpetajate võrgustikus. Julgustage noori seda infot omavahel jagama ja arutage koos, et mis koolid selle piirkonna noortel valikutes on… Ja miks mitte kooli kutsuda mõni päev mõned vilistlased, kes on erinevatesse koolidesse edasi läinud ja kes tutvustaks oma uusi koole?

Gümnaasiumitele, Tallinna Haridusametile ja HTM-ile paneks südamele, et muutke see protsess normaalseks. See kaos ei ole kuidagi õpetlik ning ma kardan,et sajad noored kaovad praegu haridussüsteemist mitte seetõttu, et nad ei tahaks midagi edasi õppida, kuid nad ei suuda endale sobivat asja üles leida. Ja isegi kui iga noor leiab augusti lõpuks koha, siis selle poole aasta jooksul saab ta eneseusk ja õpimotivatsioon juba üsna korraliku paugu 🙁

Minu eesmärk oli info kokku koguda ja jagada seda teistega lootuses, et äkki suudan vähemalt mõne pere jaoks järgmise kevade veidi väiksemaks kaoseks muuta. Ja äkki on koolijuhtidele, õpetajatele ja haridusministeeriumi ametnikele põnev lugeda, et milline pilt avaneb siit lapsevanema poolt…

Ja siin lõpus tahaks tervitada Perekooli tundmatuid Kägusid. Seal kahjuks on palju õelust ja valeinfot, kuid oli ka päris palju neid, kellega oli tore suhelda ning kes head ja adekvaatset infot jagasid, millest osa ka siia postitusse jõudis. Lihtsalt väga keeruline neid eristada, kui kõik sama nime alt postitavad. Meediauurijana julgen küll väita, et see on väga suur punane lipp, kui mingi protsess on disainitud selliselt, et pead Perekooli infot jahtima minema. See on koht, mida oma koolitustel usaldusväärsete allikate alla ei liigita…