Kui päris aus olla, siis olen segaduses rohkem kui varem. Ma isegi enam ei saa aru, milline peaks infovastupidavuse koolitus olema, millest päriselt kasu oleks. Nii palju on teemasid, millest tahaks rääkida ja nii vähe on aega rääkimiseks. Olen nüüd doktoritöö esimese artikli jaoks teinud ära 16 intervjuud väga põnevate ekspertidega ja ainuke lohutus on see, et tegelikult puudub igasugune konsensus, et mis on need teemad, millest kõige rohkem kasu oleks.
Täna siis oli võimalus jälle veidi inimkatseid teha – nimelt toimus virtuaalselt Naiskodukaitse “Ohutushoid” moodul ja seal ma siis peaks rääkima enesekaitsest infoühiskonnas. Otsustasin teha seekord materjalid nullid ja võttes veidi arvesse seda, mida olen nüüd intervjuude käigus teada saanud.
Esiteks otsustasin lõpuks siis teha korraliku selgitava slaidi infoühiskonna kohta. Põhimõtteliselt siis slaidi keskel üks tubli naiskodukaitsja (pilt otse loomulikult Midjourneyga tehtud) ning siis tema ümber esmalt seadmed ja rakendused, siis andmed, siis informatsioonikiht ning sealt edasi tegevused. Taustal siis mõju neljas kategoorias (kultuuriline, sotsiaalne, majanduslik ja poliitiline). Tegelikult alguses oli idee lihtsam, kuid ChatGPT soovitas rakendused ja mõju ka lisada – ta ikka päris osavaks mul siin kaasa mõtlemises läinud. Kahjuks Midjourney selle pildi joonistamisega hätta jäi ja seega nikerdasin ise siin peaaegu kaks tundi.
Ausalt öeldes olen selle slaidi üle päris uhke ja kui keegi soovib seda kasutada, siis postituse lõpus saab ka .ppt faili alla laadida. Seal asi muidugi ka korralikult animatsiooniga.
Järgmine koht, kus jäin hätta oli see, et mis on infoühiskonna suurim probleem? Käisin veerand tundi mööda tuba ringi (mul käies töötab aju paremini) ja siis tuli hea mõte, et see on koht, mille osalejad saavad ise täita. Tegin mentimeter.com sõnapilve slaidi ja tulemus tuli väga hea (eks mul seal koolitusel ka osalejaid parasjagu oli).
Kuna mul oli koolituse jaoks ainult 70 minutit, siis muidugi järgmisena käisin välja raamatusoovitused. Sest olgem ausad – pole võimalik Cialdini “Mõjustamise psühholoogiat” või Kahnemani “Kiire ja aeglane mõtlemine” nüüd väga süvitsi edasi anda sellise ajalimiidiga. Ja ausalt öeldes mulle järjest enam tundub, et selle lühikoolituse eesmärk peakski olema inimesi teema üle mõtlema panna ja siis proovida neid julgustada ise edasi end harima. Nüüd tekkis täitsa salakaval idee, et võiks paari kuu pärast saata küsitluse osalejatele (need kontaktid peaks ju olemas olema), et kui paljud siis tegelikult midagi edasi uurisid.
Ja panin slaididele ka kaks olulist mõtet, mis nüüd mul intervjuudes läbi on käinud mitmetelt ekspertidelt:
- Peame olukorda aktsepteerima: Reaalsus on muutunud ja kõik märgid viitavad, et infokorratus suureneb. Seega peame leppima sellega, et me ei saa usaldada, mida loeme ja näeme ning peame lihtsalt teadlikud olema, et kogu infot saab manipuleerida.
- Oma lahinguid tuleb valida: Taaskord hea mõttetera ka endale, sest mingi hetk proovisin siin pidevalt kõigele reageerida. Sekkuda iga valeinfo juures, raporteerisid lõputu arv kordi ning asusid iga trollimise puhul kaitsele. Ja see põletab läbi. Internet on tegelikult üsna inetu paik, kus inimesed saavad turvaliselt välja elada oma pahameele ja frustratsiooni ning varjunimede all käituda nii nagu nad oma nime all ei käituks. Ehk siis sekkuda tuleb seal, kus mõju kõige suurem ning siis teha seda korralikult ja läbimõeldult. Sest muidu on oht ise muutuda samasuguseks trolliks nagu need, kelle vastu sa näiliselt võidelda püüad.
Ja lõpetuseks tegin veel ühe intervjuust inspireeritud inimkatse. Nimelt on mitmed inimesed, keda intervjueerin toonud üheks viimase aja manipulatsiooni ja infokorratuse näiteks Nursipalu teema. Ja eriti kõnetas mind ühe eksperdi lause:
Jäin paratamatult mõtlema selle peale, et kas tegelikult oskavad NKK liikmed sellel teemal sõna võtta ja argumenteerida ning seega viskasin küsimuse õhku. Palusin siis vestlusaknas kommenteerida, et kuidas nad selgitaksid teemat inimesele, kes pigem arvab, et seda harjutusväljakut ei peaks rajama. Arvamusi oli päris palju erinevaid, kuid kõige rohkem mõtlema pani see kommentaari, kus öeldi, et kuna NKK on apoliitiline organisatsioon, siis me ei tohiks sekkuda sellise teema juures. Kui nüüd Kaitseliidu liikmetel sarnane tunne, siis ju eriti kurb. Sellisel juhul on teema politiseerimise ja polariseerumisega saavutatud olukord, kus inimesed ei ole valmis inforuumis viisakalt argumenteerima. Ehk siis trollide võit 🙁
Aga kui nüüd reflekteerida, siis hetkel vist paneks koolitusele hindeks 3+ – esimese slaidiga olen üsna rahul ja teemadega ka, kuid see debati osa ei olnud mul hästi läbi mõeldud ja nüüd tagantjärgi mõeldes oleks pidanud paar asja veidi teisiti raamistama. Aga eks inimene õpib terve elu ja sureb ikka lollina 😀
Tegin nüüd kiire videoklipi slaididest ja kui soov neid kasutada, siis võite need endale siit alla laadida. Aga jah – sain taaskord aru, et mulle Zoomi koolitused väga ei meeldi. Võin õppevideoid YouTube teha või siis füüsilises ruumis koolitada, kuid Zoom koolitus tõmbab kuidagi energiast tühjaks… Eks kui vaja, siis tuleb teha, kuid pole mu lemmikformaat. Samas virtuaalsete koosolekute puhul ma erinevust ei tunne.