IDEE: Inforuumis toimuvad õppused kodanikele?
Tahaks nüüd jagada ühte mõtet, mis on väikeste tükkidena kuskil alateadvuses kogunenud, kuid alles Paides Arvamusfestivalil hakkas tükikestest peas mingi terviklikum pilt moodustuma. Mis on probleem? Probleem on selles, et üritame inimesi õpetada psühholoogilise manipulatsiooniga inforuumis toime tulema eelkõige neile teooriat tutvustades. Kas kujutate ette head esmaabi koolitust, mis toimub klassiruumis ja kus pole ühtegi […]
5 ülesannet õpetajatele, mis aitavad ChatGPT-ga paremini tuttavaks saada
Täna tegin siis jälle ühe ChatGPT koolituse. Eks mul on veidi impostor syndrome seoses sellega, sest tegelikult olen ju lihtsalt aktiivne ChatGPT kasutaja ning mingit akadeemilist tausta ei ole. Aga paratamatult meenub ütlus, et “pimedate riigis on ühe silmaga mees kuningas” ning väga hea meel oli õpetajatelt peale koolitus kuulda, et neile sellest koolitusest kasu […]
Facebooki ahelad ehk kuidas sotsiaalmeedia mind vangis hoiab…
Esimesed sammud sotsiaalmeedias Olen alati olnud uudishimulik internetis levivate uute trendide suhtes ja mulle meeldib proovida erinevaid teenuseid ja rakendusi. Juba eelmisel aastatuhandel lõin endale konto Puhhi nimelises telneti jututoas. Hiljem tulid rate.ee, Orkut, MySpace ja paljud teised. Seetõttu on igati loogiline, et umbes 15 aastat tagasi registreerusin nii Facebookis kui ka Twitteris, ajal kui […]
Mõned mõtted, kuidas lapsi päriselt koodima saada
Eelmine nädal võis lugeda Postimehest artiklit, kus Kaja Kallas andis Wall Street Journalile intervjuu, kus rääkis ka sellest, kuidas meil lapsed õpivad kõik esimeses klassis koodimist. Kui täpselt artiklit tsiteerida, siis «Meil ei ole palju inimesi ega maavarasid – natuke põlevkivi, siis veel paekivi ja järvemuda. Aga mida meil on? Meil on mõistus ja ajud. […]
Veidi teistmoodi Arvamusfestival
Eelmisel nädalal oli taaskord Arvamusfestival ning sel korral sai seal katsetatud veidi teistmoodi asju. Üritus ise teada tuntud – olen seal aastaid käinud ja paar korda ka mõnes paneelis sõna võtnud. Aga sel korral kõigepealt sai RaRa-le lubatud, et teen noorte alas nüüd oma lauamängu “Häkkeri lahing” abil töötuba teha. Eks ma olen seda mängu […]
Miks feminist Naiskodukaitset fännab?
Käisin taaskord Raplamaal Alus Naiskodukaitse (NKK) baasväljaõppe (BVÕ) laagris koolitamas. Sain testida uusi materjale ja oli ka palju põnevaid vestlusi. Kõige sügavama mulje jättis aga NKK esinaise Airi Toominga õhtune vestlusring. Airi mõtted polnud mulle võõrad. Mõistsin juba mingi aeg tagasi , et kogu see jaoskondade paljusus on loodud selliseks, et võimalikult palju liikmeid saaks […]
30 intervjuud ehk kuidas mu doktoriõpingud edenevad
Viimasest postitusest, kus doktoriõpingute edenemisest kirjutasin, on jäänud nüüd pikk vahe sisse, sest vahepeal on olnud kiired ajad ja sain oma kirjutamisnormi siin ühe teise teemaga täis. Kuid nüüd, vahetult enne suvepuhkust, püüan vea parandada ning alljärgnevalt siis väike ülevaade, kuidas asi edeneb. Taust (kerige edasi, kui seda juttu juba teate ;)) Minu doktoritöö teema […]
Lõpusõnad Laagri kooli XV lennule
Armsad lõpetajad, Palju õnne! Olete läbinud edukalt esimese leveli oma eluteel. Mõni sai rohkem punkte, teine vähem, kuid lõpuks ei ole punktid tähtsad. Kõige tähtsam on, et te olete valmis järgmisteks väljakutseteks. Te olete esimene põlvkond, kes on kasvanud üles ajal, mil globaalne suhtlus on igapäevane ja kogu maailma teadmised on meie taskutes. Aastal 2006 […]
Enesekaitse infoühiskonnas – katsetasin uut koolitusmaterjali Naiskodukaitse liikmete peal :)
Kui päris aus olla, siis olen segaduses rohkem kui varem. Ma isegi enam ei saa aru, milline peaks infovastupidavuse koolitus olema, millest päriselt kasu oleks. Nii palju on teemasid, millest tahaks rääkida ja nii vähe on aega rääkimiseks. Olen nüüd doktoritöö esimese artikli jaoks teinud ära 16 intervjuud väga põnevate ekspertidega ja ainuke lohutus on […]
Gümnaasiumi katsed kaksikute ema pilgu läbi
🗓️ 12.05.2023 Proloog See postitus tuli palju pikem, kui esialgu aimata oskasin. Aga kogu see teema oli ka palju segasem, kui esialgu aimata oskasin. Seekord vedas ja hoolimata kõigist tehtud vigadest oli meie pere lool õnnelik lõpp. Aga stressi oleks olnud palju vähem, kui ma oleksin kõike seda teadnud veebruaris (või isegi septembris), mida ma […]