Naiskodukaitse Digiliikur on veebinaride sari, mille eesmärgiks on Naiskodukaitse liikmetele ja kõigile teistele pakkuda võimalust avastada uusi ja põnevaid teemasid, mis on mingil viisil digimaailmaga seotud. See projekt on seotud minu doktoritööga, mille teemaks on “Ühiskonna vastupanuvõime tõstmine psühholoogilise mõjutustegevuse osas kogukondlike võrgustike kaasamise kaudu”.
Kuna peale kevadist pilootprojekti, mille käigus toimus viis veebinari on selge, et selle projekti vastu on huvi päris suur, siis otsustasin nüüd teha lehe, kuhu koondan info kokku. Siit leiad siis teemad, lingid salvestustele YouTubes ja veidi lisamaterjali, kui mõni teema huvi pakub. Suvel nüüd teeme väikese pausi Digiliikuriga, kuid sügisel on plaan jätkata uute põnevate teemade ja huvitavate esinejatega 🙂
Digiliikuri peatused 2024 sügisel 🚉
Digiliikur alustab taas ja selle sügise esimene peatus on “Investeerimine”. Digiliikuri roolis on rahatarkuse õpetaja ja investor Riin Mäesalu, kes lubas tutvustada meile oma tööriistakasti, mida ta ise investeerimisel kasutab. Veebinari eesmärk on tutvustada turvalisi veebilehti, rakendusi ja keskkondi, et huvilised saaksid investeerimismaailmaga tutvust teha, langemata petturite võrku.
Riinu tausta ja tegemistega saad tutvuda siin: https://www.riin.ee
Eelkõige ootame Digiliikurisse kõiki naiskodukaitsjaid, kuid oodatud on ka kõik teised, kes tahavad õppida digimaailmas turvalisemalt toimetama – kodutütred, kaitseliitlased, noorkotkad ja ka kõik teised huvilised. Osalemiseks ei pea olema Kaitseliidu liige 😉
NB! Seda veebinari me esineja palvel EI SALVESTA, seega tasub kalendris kohe aeg ära märkida ja vajalikud meelespidamise kõllid aktiveerida, et oleksid õigel ajal peatuses ja saaksid selle põneva ja hariva Digiliikuri sõiduga liituda.
Kohtumine toimub veebis 16. septembril kell 19:00 ning lingi saamiseks pead ennast registreerima siin: https://forms.gle/viKrJv2xxrvZSGQC9
Vikipeedia on väga huvitav fenomen internetis. Tihti näeme Vikipeedia lehti Google otsingus järjekorras esimesena ja ka näiteks ChatGPT armastab sealt infot otsimas käia, kuid samas akadeemilises töös sellele allikana viidata ei tohi. Kas Vikipeedia on siis usaldusväärne allikas või mitte? Kuidas info Vikipeediasse satub ja kes seda kontrollib? Mis asi see Vikipeedia üldse on ja kuidas seda tarbima peaks?
Et kõikidele neile küsimustele vastuseid leida, istuvad sel korral Digiliikuri rooli Ivo Kruusamägi ja Pille Priks, kes toimetavad Wikimedia Eesti MTÜ-s. Seminaril saadav info võib kasulik olla nii neile, kes infot tihti otsivad, kui ka neile, kes ise mingit põnevat uurimistööd teevad, mida tahaksid laiema auditooriumiga jagada.
Kohtumine toimub veebis 14. oktoobril kell 19:00 ning lingi saamiseks pead ennast registreerima siin: https://forms.gle/Rip2XxZJ3pEMjqiN9
Digiliikuri peatused 2024 kevadel 🚉
Esimeses Digiliikuri veebinaris räägib andmeteadlane ja tehisintellekti praktik INDREK SEPPO ChatGPT-st. Juttu oli nii tehisintellekti rollist ühiskonnas, selle võimalikest tulevikuarengutest ning lisaks praktilisi nõuandeid, et kuidas seda tööriista kasutada saab.
Indrek on ka loonud FB grupi ChatGPT ja teised loovad tehisintellektid eesti keeles, kust saab jooksvalt põnevat infot tehisintellektide arengu kohta ning soovi korras saab sealt ka nõu ja abi küsida.
Õpetajatele soovitaks tutvuda ka järgmiste blogipostitustega:
- 5 ülesannet õpetajatele, mis aitavad ChatGPT-ga paremini tuttavaks saada
- Kuidas juturobot õppimist ja õpetamist muudab?
Siin peatuses oli Digiliikuri roolis Riigi Infosüsteemi Ameti (RIA) küberturvalisuse ja arenduse koordineerimisosakonna juht LAURI TANKLER, kes rääkis erinevatest küberrünnakutest Ukraina sõjas ja tõi ka palju hirmutavaid (kuid samas ka põnevaid) näiteid Eestis toimunud juhtumitest.
Veebinaris kasutatud slaidid.
Veebinaris mainiti ka päris palju erinevaid kohti, kust saab vajadusel täiendavat infot:
- Küberturvalisuse aastaraamat 2024 on kindlasti hea koht, kust alustada teema edasist avastamist.
- Kindlasti piilu ka lehte ITvaatlik – sealt leiab palju head materjali, mida saab ka sõpradele jagada või koolitustel kasutada.
- Lauri soovitas kasutada ka LastPass paroolihaldurit ning lisaks üks kuulaja chatis kiitis Bitwardenit.
- Pahavara avastamiseks sobib hästi MalwareBytes.
Naiskodukaitse Digiliikur: Küberrünnakud (12.02.2024) YouTubes
Digiliikuri kolmandas peatuses tulid külla Tartu Ülikooli semiootikud ANDREAS VENTSEL ja MARI-LIIS MADISSON, kes rääkisid vandenõuteooriate tekkest ja nende rollist ühiskonnast. Lisaks ka sellest, miks kipuvad vandenõuteooriad eriti vilkalt levima suurte kriiside ajal ning kuidas on muutnud internet vandenõuteooriate levikut ja auditooriumi.
Andreas ja Mari-Liis on andnud koos Mihhail Lotmaniga välja raamatu “Varjatud märgid ja salaühingud” – esimese eestikeelse vandenõuteooriatele keskenduva monograafia, mille eesmärk on avada konspiratsiooniteooriate kirjut tähendusmaailma ja nende toimimismehhanisme.
Veebinaris kasutatud slaidid.
Lisalugemist tõelistele huvilistele:
-
Klein, O., & Nera, K. (2020). Social psychology of conspiracy theories. Routledge handbook of conspiracy theories (pp. 121-134). Routledge.
-
Krekó, P. (2020). Countering conspiracy theories and misinformation. Routledge handbook of conspiracy theories, 242-256.
Naiskodukaitse Digiliikur: Vandenõuteooriad (18.03.2024) YouTubes
Ida-Harju veebipolitseinik ANNA-LIISA KREITSMAN rääkis enamlevinud pettustest, millega politsei tegelema peab, ning andis nõu, kuidas ennast ja oma lähedasi kurjategijate eest digimaailmas kaitsta saab.
Anna-Liisa veebipolitseiniku konto võib lisada sõbraks ka Facebookis, nii saad jooksvalt infot, et millised pettused hetkel levivad.
Veebinaris kasutatud slaidid.
Kindlasti piilu ka lehele ‘;–have i been pwned? ja kontrolli ega sinu konto andmed pole lekkinud. Kui leiad sealt mõne enda konto, siis kindlasti vaheta ära selle konto salasõna (ja kui kasutad sama parooli teistel kontodel, siis uuenda ka nendel kontodel oma parooli).
Mõned filmid/videod, mida soovitaks vaadata, et end teemaga paremini kurssi viia:
- Tinder Swindler – Netflixi film, milles räägitakse tutvumispettustest.
- The Most Hated Man On The Internet – Netflixi miniseriaal kättemaksuporno veebilehest.
- Pig Butchering Scams: Last Week Tonight with John Oliver – mõtlema panev video, mis selgitab üht levinud pettust, mille eesmärgiks on inimestelt raha välja petta.
Naiskodukaitse Digiliikur: Küberpettused (15.04.2024) YouTubes
Siin veebinaris rääkisime koos INGER KLESMENTIGA oma kogemustest seoses noorte nutimaailma tegemistega. Rääkisime sellest, et kuidas õpetada lapsi ja noori digimaailma ohtusid märkama ning kuidas neid julgustada nutimaailmas rohkem kasulike tegevustega tegelema.
Palju põnevat lisalugemist leiad Ingeri blogist lasteaeg.ee.
Esitlusel kasutatud slaidid.
Tegelikult on internetis palju kasulikku materjali sellel teemal:
- Netilammaste multikad – sobivad suurepäraselt väiksematele lastele. Soovitaks koos vaadata ning siis teema ka põhjalikumalt läbi arutada.
- Targalt Internetis lehelt leiab materjale nii lastele, noortele, lapsevanematele kui ka täiskasvanutele.
- Siit blogist lehelt Materjalid leiab erinevaid õppematerjale, mida olen ise loonud erinevas vanuses õpilastele.
- Raamat “Turvaline internet. Digimaailma teejuht” – seda raamatut kirjutades mõtlesin eelkõige algklasside lapsevanemate ja õpetajate peale. Raamatu iga peatüki lõpus on ka õpetus, et kuidas seda teemat nüüd lastele selgitada.
- Hour of Code – siit lehelt leiab palju põnevaid mänge, mis õpetavad programmeerimist. Mängud on erinevas vanuses õpilastele ning neid võib teha nii kodus kui koolitunnis. Hetkel on ka plaan sügisel teha üks veebinar, kus õpetan kooditunni läbiviimist (see tegelikult väga lihtne ja õpilastele väga meeldib).
- Scratch – siin lehel saab visuaalse programmeerimise abil luua erinevaid mänge või animatsioone. Eriti vahva on see, et saab ka vaadata teiste loodud mängude/animatsioonide koodi.
- Noortel, kes on nüüd selgeks õppinud Pythoni, C++ või Java soovitaks kindlasti osaleda ka sügisel Eesti Informaatikaolümpiaadi lahtises voorus.
- Koolidel soovitaks kindlasti pakkuda õpilastele võimalust osaleda Kobras informaatikaviktoriinil – seal siis läheb eelkõige vaja matemaatilist loogikat ja head funktsionaalset lugemisoskust.