Kevadel käisin tehisaru‑koolitusi tegemas koolides ja ettevõtetes. Osalejad küsisid korduvalt, kas sarnast materjali on kuskil ka videona, et seda hiljem ise meeldetuseks vaadata või õpilastega kasutada.
Kahjuks tundub, et eesti keeles on tehisaru teemal loodud üsna vähe sisu ja seetga otsustasin teha ise ühe 5‑osalise tehisaru minikursuse. Iga video kestab 20–25 minutit ja kui investeerid 2 tundi oma aega, siis julgen väita, et peale seda oled tehisaru teemaga rohkem kursis, enamik teisi inimesi.
Kui sulle see kursus meeldib, siis palun jaga videoid ka sõprade ja kolleegidega, kellel sellest infost samuti võiks kasu olla.
Tehisaru minikursuse leiad minu YouTube kanalilt või kliki siin allpool soovitud teema peal.
Minikursuse esimeses osas teen ülevaate tehisintellekti ajaloost alates 18. sajandist kui Ungari leiutaja Wolfgang von Kempelen ehitas valmis malet mängiva masina kuni aastani 2020, kui ChatGPT mudel 3 lavale astus. Kuigi paljudele võib tunduda, et tehisintellekt tekkis üleöö, siis tegelikult on tänaste tööriistade vundamendiks paljude andekate inimeste panus läbi kahe sajandi.
Minikursuse teises videos selgitan tehisintellekti tööpõhimõtteid. Saad teada, kuidas mõjutab kontekstiakne pikkus tehisintellekti võimekust, mida tähendab temperatuur tehisintellekti jaoks ja palju muud. Kuna tehisintellekt on tulnud, et jääda, siis on mõistlik endale esmased tööprintsiibid selgeks teha, et saaksime paremini aru, miks masinad käituvad erinevates olukordades nii nagu nad käituvad.
Kursuse kolmandas osas lähen hästi praktiliseks ja õpetan, kuidas keelemudeleid kasutada. Tegelikult on süsteem väga lihtne – tuleb selgitada konteksti, anda mudelile roll, defineerida ära probleem ning kirjeldada millist väljundit soovid. Kui tahad eriti head tulemust, siis tuvustan siin videos ka ühte salanipp, mille nimeks panin siis dialoog.
Lisaks siis video teises pooles veel 10 nippi ja trikki, mis aitavad tehisaru vastust veel paremaks muuta.
Tegin video jaoks ka “Hea viiba kirjutamise spikri” ning samuti võid alla laadida “Nipid ja trikid” nimekirja. Prindi need välja ja pane näiteks arvutiekraani kõrvale seinale.
Ja siin on näidisviibad, mida videos kasutasin.
Siin videos on plaan veidi filosofeerida teemal, et kuidas see uus tehnoloogia nüüd muudab meie ühiskonna erinevaid tahke. Võtan luubi alla majanduse, hariduse, inforuumi ja demokraatia.
Kahjuks on ka küberpätid väga usinalt tehisaru võimalusi avastamas ning see annab võimalusi väga paljude uute petuskeemide tekkeks. Siin videos räägin sellest, mida tehnoloogia abil on tänasel päeval juba võimalik teha ning toon ka näiteid, et mida juba tehtud on.
Haridus- ja Teadusministeerium pakub koolidele võimalust tellida endale praktiline töötuba õpetajatele. Moodustatud on koolitajate võrgustik, kuhu ma ka ise kuulun ning Eesti Haridustehnoloogide Liit (EHTL) on loonud materjalid, mida koolitajad saavad siis soovi korral ka täiendada.
Projekti viiakse läbi „Teaduspõhine õppekavade ja õppevara arendamine ning rakendamine ja õppekvaliteedi hindamine, personaalsed õpiteed ja õpianalüütika“ ehk ÕKVA+ tegevuste raames.
📋LINKIDE SPIKKER TÖÖTOAS OSALEVATELE ÕPETAJATELE
Slaidid (see nüüd viimane versioon ja võib veidi erineda sellest mida varasematel koolitustel kasutasin)
Keelemudelid: ChatGPT || Gemini || Claude || Grok || Mistral || Deepseek
EHTL loodud TI töövahendite nimekiri || TI stsenaariumid
Laulu tegime lehega suno.com
Erinevad tööriistad tundide ettevalmistamiseks, mida proovisime olid lehel Padlet TA
Oma digi- ja meediapädevusi saad kontrollida tehisaru abil Digiõpsi tunnikontrolliga
Erinevaid keelemudeleid saad võrrelda ja hinnata lehel baromeeter.ai
Kindlasti soovitan vaadata, kas Nipitiri Diginipid lehte, kus haridustehnoloog Piret Lehiste pidevalt testib ja tutvustab erinevaid põnevaid tööriistu.
Kui tahad üldiselt oma digi- ja meediapädevusi proovile panna, siis pane end proovile Naiskodukaitse Digikotkas väljakutses.
